3x ise

Minu esimene intervjuu siin blogis tuleb ühe mu juuksurisalongis külastanud kliendiga. Jaana sattus minu juurde salongi läbi ühe facebooki grupi, kuhu ta oli postitanud küsimuse: “Kas keegi teab soovitada juuksureid, kes oskab DevaCuti juukselõikust teha?” Ja üks mu tuttav oli soovitanud mind, kuigi ta ise polnud veel minu juures lõikuselgi käinud. Olin temaga kunagi vaid varem rääkinud, et oskan lokke lõigata, kui vaja. Kas see just DevaCut on, seda ei oska lubada. DevaCut on vaid üks kindel meetod kuidas on võimalik lõigata lokke ning selle juurde käivad kindlad tooted, mida selle lõikuse juures kasutatakse. Millegi pärast lokke omavad neiud kasutavad seda mõistet iga lokkis juuste lõikuse puhul. Kahjuks paljud juuksurid ei oska tänapäeval lokke lõigata, sest pikka aega on olnud moes sirged juuksed, kui plahvatuslikult kiiresti on muutunud lokid taas popiks. Ja mida loomulikum seda ägedam! Minu suureks abiliseks lokkisjuuste lõikuse puhul on olnud kindlasti mu juhendaja Priidu, kell

Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas teha kokkuvõte aastast siin või instagramis. Või ainult siin. Või ainult instagramis. Või mõlemas. Või mitte üldsegi. Kas üldse kirjutada enam blogi. Kas üldse postitada midagi instagramis (väljaarvatud juuksuritööd, sest see on aidanud mul leida päris palju uusi kliente). Vahest mulle tundub, et see võtab minu elust liiga palju ja annab tagasi liiga vähe. Kuid, siis meenuvad kõik need inimesed, kes on mulle kirjutanud, et kui palju ma olen neid motiveerinud ainult oma blogi või insta storyde kaudu. Ja see tegelikult on mind alati motiveerinud ka ennast rohkem arendama ja jätkama oma tegusid. See ongi see, mida ma nende tegudega saan - kui inimesed kirjutavad, et minust on neile kuidagi kasu olnud. Kokkuvõtet motiveeris tegema tegelikult tagasivaade aasta esimesse poolde. Ja meenutades neid mõtteid, mida ma mõtlesin sel aja perioodil. Sest kõik need kogemused, mis ma kogesin aasta alguses, tunduvad, et kogesin neid aastaid tagasi. Ja olukord, mill

Eile oli siis see päev kui ma võtsin oma salongi juhendajat Priidut kuulda ja tegin koolist poppi. Nimelt ma olen Tallinnas vastu pidanud juba 4 kuud, aga vaikselt tekib kõigest taas tüdimus, kas novembrikuu pimeduse või millegi muu pärast, kes seda teab. Mainisin seda Priidule, et koolist juba vaikselt tüdimus, sest ma olen alates 7 aastasest saadik järjest koolis käinud- see teeb siis 17 aastat- see on suurem osa minu elust. Ja tahaks järjest enam olla lihtsalt üks suur täiskasvanud inimene, kes käib tööl, maksab üüri ja suudab endale ise söögi lauale osta ja ka valmistada. Igatahes Priit soovitas vahest poppi teha ja kool ikkagi ära lõpetada. Ja ma mõtlesin, et kui poppi teen, siis peaks aja kuidagi kasulikult ära kasutama ehk siis milleks mul kunagi väga aega ei jää - blogikirjutamiseks (ja muidugi veel umbes 99 asja, mida peaks võiks oleks armas teha) Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada täna. Ma olen märganud, et ma ei näe otseselt vaeva, et elada pakendi- ja plastikuvabal

Saab ka teistpidi küsida - kas keskkonnasõber on vegan. Aga pealkirjana töötab pigem nii, et kõik veganid klikkaks mu postitust lugema, et näha "noh mida see loll Grete nüüd välja on mõelnud". Ma ei ole kunagi mõelnud, et vegani ja keskkonnasõbrale saab tõmmata vahele võrdusmärgi, aga paar nädalat tagasi selgus, et paljud inimesed siiski tõmbavad. Muidugi saab vegan olla keskkonnasõber ja vastupidi, aga see ei tähenda ilmtingimata, et kui keegi ütleb, et ta on vegan, et ta siis ka ostab kõik oma toidu näiteks pakendivabalt. Ja keskkonnasõbrana väidetavalt võiks olla vegan, sest nii hoiab ära igasugused üleliigsed veisekarja kasvatusest tulenevad saastad või mis iganes muust loomsetes produktidest tulenevad saasted ja süsihappegaasid. Stella tutvustamas nahkade eripärasid. Pildi klõpsas Kirke Tatar. Aga mis või kes pani mind sellele teemale mõtlema ja andma ideed kirjutada sellest natuke pikemalt? Mul on võimalus olnud, tänu Eesti Disaini Majas töötades, külastada

Olen alati kaarega möödunud sõnast - feminism. Õnneks mind, minu juuste pikkuse pärast, pole kunagi sõimatud feministiks, aga tean naisi, kes peavad alati uues seltskonnas seletama hakkama, et tema poisipea ei väljenda kuidagi tema elu põhimõtteid ja feminismi. Ma ei väsi muidugi kordamast, et minu posipeale ja riietusstiilile on palju tõmmatud võrdusmärk geidega. Aga sellegi poolest, et ma ei nimeta end feministiks, loodan ma, et maailmas järjest enam jääks sugu ebaolulisemaks ja tuuakse rohkem esile inimese enda olemus inimesena, mitte mehe või naisena. Et meid ei võrreldakse oma sooga. Oot! Võrreldakse... miks üldse on vaja end võrrelda. Tema on paksem kui mina. Tema on ilusam kui mina. Tema on mehisem kui mina. Tem aon naiselikum kui mina. Kui me suudame saavutada heaolu iseendaga ja iseendas, siis miks üldse võrelda. Miks me tahame pigem kellegagi sarnaneda, kui eristuda? Järjest enam on õnneks arusaadud, et naistel võivad olla lühikesed juuksed ja meestel pikad. Kuig

Selles postituses, siis jälle toodetest natuke. Katsetasin 4 erinevat hambapastat/pulbrit/seepi. Ühesõnaga 4 erinevat hambapesu vahendit. Kaks ostsin ise, kaks + hambaharja sponsoreeris sõber sünnipäevakingina. Tänan! Täna, siis lõpuks kirjutan neist pikemalt ka siin. Neid tooteid ei saa paremuselt järjestada, sest peaaegu igal tootel on veidi erinev funktsioon hambapesus. Mõnda võib igapäevaselt kasutada ja mõnda vaid nädalas paar korda. Aga alustame selles järjekorras nagu mina neid kasutama hakkasin. Pildilt hambaseep puudu, sest sellega ma pesen maakodus. 1. Organic Care looduslik hambaseep Inglise piparmündiga Alustasin kasutamist juba aasta tagasi. Ja kui pakendil on kirjas, et seda jätkub kuni pooleks aastaks, siis kas minu laiskuse tõttu või seetõttu, et ma olen selle kõrvalt vahelduseks kasutanud ka muid pastasid, siis minu puhul seda seepi jätkuks veel 3 aastaks. Kasutamine: Niiske hambaharjaga hõõruda õrnalt vastu seepi. Piisab vähesest hõõrumisest, k