3x ise

Vahest ei saa ma aru miks ma pean olema nii aktiivne. Et iga päev on mingid sündmused ja kohustused. Ei saa lihtsalt kodus istuda ja vahtida lakke. Samas alateadvuses ma praegu otsingi tegevust, et ei pea olema "kodus", kus ma ei tunne end 100% koduselt. Sest õpime ju ainult oma vigadest. Edasipidi püüan teha otsuseid, võttes endale mõtlemisaega. Eriti kui on vaja teha suuri otsuseid. Nohjah ja selle korteri osas ma arvasin, et ei pea võtma mõtlemisaega. Sest tundsin pärast Austriast tagasi tulles, et tahan elada üksi ja pean kiirelt leidma kodu ja töö Tartus. Kiiresti!!! Mis lõppes sellega, et ei saanud ma kodu ja ei leidnud ma tööd (siiani). Kas on vaja rahmeldada? Küsin ma endalt. Rohkem on vaja hingata. Sisse ja välja. Mõelda. Ja siis uuesti hingata. Pole vaja end ka survestada ja blokkida enda peas mõtteid, et seda ei tee ma mitte kunagi. Mitte iialgi. Sest võib juhtuda, et tulevikus just seda sa teed. Olla avatud kõigele. Kõigele, mida pakutakse. Kõigele, mis el

DRAAMA festival on iga aastane teatri festival Tartus. Esimest korda olin ma seal vabatahtlik 5 aastat tagasi. See oli ka parim aasta vabatahtlikuna. See oli erilisem kui teised aastad. Nimelt terve Küüni tänav ja pool Raekoja platsi täideti siniste 2x5m konteineritega, mida muidu kasutatakse enamasti ehitusplatsidel kontoriruumidena. Ma arvan, et neid oli umbes 20 tükki. Igas konteineris ühe teatrikunstniku väljapanek mõnest tema loomingust teatritöös või muu iseloomustav ruum temast endist. Meie ülesanne oli kõiki neid teatrikunstnike aidata värvimis-, liimimistöödes. Hiljem oli meie ülesanne neid kõik festivalipäevad neid 8h valvata. Mis oli kõige põnevam. Naljakam. Shokeerivam. Sest siis nägid sa inimesi tänaval. Nende reaktsioone. Nende kommentaare. Nende rõõmu. Nende viha. Nende lollusi. Mõned tulid küsima meilt, miks ja milleks. Kas see on meie arvates mõtekas või räige maksumaksjate ära kasutamine. Et miks neilt pole küsitud, kas nad tahavad selle eest maksta. Äkki neile ei m