3x ise

Eile oli siis see päev kui ma võtsin oma salongi juhendajat Priidut kuulda ja tegin koolist poppi. Nimelt ma olen Tallinnas vastu pidanud juba 4 kuud, aga vaikselt tekib kõigest taas tüdimus, kas novembrikuu pimeduse või millegi muu pärast, kes seda teab. Mainisin seda Priidule, et koolist juba vaikselt tüdimus, sest ma olen alates 7 aastasest saadik järjest koolis käinud- see teeb siis 17 aastat- see on suurem osa minu elust. Ja tahaks järjest enam olla lihtsalt üks suur täiskasvanud inimene, kes käib tööl, maksab üüri ja suudab endale ise söögi lauale osta ja ka valmistada. Igatahes Priit soovitas vahest poppi teha ja kool ikkagi ära lõpetada. Ja ma mõtlesin, et kui poppi teen, siis peaks aja kuidagi kasulikult ära kasutama ehk siis milleks mul kunagi väga aega ei jää - blogikirjutamiseks (ja muidugi veel umbes 99 asja, mida peaks võiks oleks armas teha) Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada täna. Ma olen märganud, et ma ei näe otseselt vaeva, et elada pakendi- ja plastikuvabal

Saab ka teistpidi küsida - kas keskkonnasõber on vegan. Aga pealkirjana töötab pigem nii, et kõik veganid klikkaks mu postitust lugema, et näha "noh mida see loll Grete nüüd välja on mõelnud". Ma ei ole kunagi mõelnud, et vegani ja keskkonnasõbrale saab tõmmata vahele võrdusmärgi, aga paar nädalat tagasi selgus, et paljud inimesed siiski tõmbavad. Muidugi saab vegan olla keskkonnasõber ja vastupidi, aga see ei tähenda ilmtingimata, et kui keegi ütleb, et ta on vegan, et ta siis ka ostab kõik oma toidu näiteks pakendivabalt. Ja keskkonnasõbrana väidetavalt võiks olla vegan, sest nii hoiab ära igasugused üleliigsed veisekarja kasvatusest tulenevad saastad või mis iganes muust loomsetes produktidest tulenevad saasted ja süsihappegaasid. Stella tutvustamas nahkade eripärasid. Pildi klõpsas Kirke Tatar. Aga mis või kes pani mind sellele teemale mõtlema ja andma ideed kirjutada sellest natuke pikemalt? Mul on võimalus olnud, tänu Eesti Disaini Majas töötades, külastada