3x ise

Notre Dame 2018 Aprill Rikkurid jagavad oma miljonid ja triljonid kunsti- ja ajaloo-objektile, kuid samas me kõik teame, et ookeanides triivivad prügisaared, Aafrikas lapsed nälgivad ja Antarktikast on varsti alles ainult veeloik. Mida teha, et suunata inimesi rohkem annetama oma raha ja aega meie tõelisele tulevikule ja meie planeedile. Kas tõesti peavad sellega tegelema pisiksed tüdrukud Rootsist või aktiivsed inimesed väiksest Eestist kampaaniaga "Teeme ära" / "World Cleanup Day"? Mida see tähendab? See tähendab, et ka nullkulutajatel on siin oma osa. Igast väiksest asjast sünnib midagi suurt ja olulist. Inimesed ütlevad, et "ah mis mina üksi suudan ära teha, kui kõik teised ikka samaviisi jätkavad". Sellise suhtumisega võid tagasi lasteaeda minna, kus lapsed kasutavad lausefraasi: "...aga tema teeb ju ka nii". Jah, kui me kõik sorteerime prügi ja hoiame ning säästame loodust, siis saab öelda, et näed tema alustas ja mis sellest sündis

Käisin täna Tartu Loodusmajas aruteluõhtul: Ringmajandus. Sel teemal rääksid kaasa Reet Aus ja Kaisa Hansen. Reet Aus arvatavasti ei vaja paljudele tutvustust - naine, kes lööb laineid moetööstuses kasutades ära kõik tekstiilijäägid ja teeb koostööd ühe suure tekstiiliettevõttega Bangladeshis. Kaisa Hansen see-eest tutvustas oma start-up´i, mis kasutab 3D printeris uue materjalina puidujääkidest tehtud saepuru. Selle teeb naljakaks see-et 2 aastat tagasi käis minul ja minu kahel kursaõel sama idee peast läbi, aga mõtteks see jäigi. Ja aasta hiljem tuli selle ideega välja Kaisa. Kas juhus või meie endi õnnetus. Hahaha. Kursaõde püüdis välja arvutada, kui paljudest miljonitest me ilma jäime. Ühed ainult mõtlevad, teised aga ka tegutsevad. Kõike ei jõuagi ju ise ära teha ka. Juttu jätkus kauemaks. Seletati lahti erinevad mõisted. Ringmajandus. Jätkusuutlikmajandus. Kestevmajandus. Kui paljud ärimehed lihtsalt lulli löövad ja rahas suplevad. Ja neid ei huvita, et Aafrikasse kaevatakse

Mulle kirjutas üks armas Reti, kes nägi selles Delfi videos minu puuviljakotte ja palus, et saadaksin juhendi, kuidas ma neid kotte teen. Ma olen juba neli päeva vaevelnud selle juhendi kirjutamisega, sest see pole üldse nii lihtne, kui ma alguses arvasin. Alguses mõtlesin et teen skeemi ja värki, aga lõpuks viskasin hiire nurka ja otsustasin, et näitan skeemis kuidas alustada aga lõpu peate heegeldama ainult juhendi abiga. Et midagi jääks, ka minu "firma" saladuseks, siis võib juhtuda, et teil ei pruugi juhendiga esimesel korral hästi välja tulla, see tähendab, et peate olema ka ise veidi loovad ja nuputama kuidas selle skeemi ja juhendi abiga kott valmis heegeldada. (Ma lihtsalt ei taha öelda, et ma ei osanud paremat juhendit kirjutada). Ja loomulikult vajadusel võite minu poole isiklikult pöörduda ja abi paluda. Vaja läheb: Heegelniiti ja heegelnõela (mina kasutasin suurust- USA 5 / Eesti 0.5) Kuidas heegeldada endale puuviljakott: Puuviljakoti alustamise skee

Kolmapäeval siis lõpuks avaldati see Delfi videolugu minust ja mu poeskäigutuurist. Kogu lugu algas juba jõulude ajal, mis lükkus edasi jaanuarisse ja siis selgus, et sel ajal kui valimised toimuvad ei saa minu lugu ka avaldada. Mis tähendas, et pidi ootama ära märtsi ja siis veel kuuaega, et ma saaks veel ajakirjaniku jaoks prügi purki korjata. See kõlas just nimelt sarkastiliselt, sest ma tegelikult ei taha niiviisi sellele läheneda, saate isegi aru, et see pole ka täielikult võimalik, kui tahad elada siiski normaalse inimese moodi. Ma soovin küll prügi "tootmist" piirata, aga mitte end piinata. Niisiis, ma teadsin ette juba millega ma riskin kui see lugu avaldatakase Delfis. Ma närvitsesin kolm kuud sellepärast, et milline see siis lõpuks välja näeb. See video. Ja kas ma saan korralikult vastu päid ja jalgu teistelt nullkulutajatelt või kui hästi ülejäänud inimesed seda vastu võtavad. Aga sel hetkel kui see lugu välja tuli, siis ma unustasin täiesti ära sellise ko