Mäletate, ma kirjutasin, et otsin tööd. Sel ajal küsis mu korterikaaslane väga konkreetse küsimuse: "Mis tööd sa ootad?" ja minus vastus oli: "Ootan, et töö tuleb minud juurde, mitte ei pea ise seda nõela heinakuhja seest otsima." Tundub naiivne. (Ma tunnen naiivsed inimesed kohe ära. Kuid kunagi ei taha uskuda, et ma ise oleks naiivne.) Võib ju rääkida sisetundest ja mida kõike veel. Aga sellele küsimusele vastates tundsin vabanemist, et sain välja öelda seda, mida mõtlesin. See töö tuleb ISE minu juurde. Pean olema lihtsalt uutele pakkumistele avatud. Need nö. kanalid avama. Niisiis, järgmine päev pärast seda vestlust korterikaaslasega, kirjutas mulle minu jõulukinkeleti ülemus, et küsida, kas olen ka see aasta detsembris pakkimistiimis kambas, loomulikult oli vastus JAH. Ma ootasin seda küsimust juba pikemat aega. Aga kuna, siis oli oktoobri algus ja mul oli kohe vaja leida tööd. Siis pidin oma armast ülemus hoiatama, et võib-olla leian varem mõne töökoha, mis ...