On aeg teha väike vahekokkuvõte minu nullukulu sammudest. Head ja vead. Ja lisamärkused. Ning kas tasub sellele nii palju aega kulutada ja oma argimuredele neid lisa muresid juurde tekitada? Ei loo top kümmet, vaid alustan selles järjekorras nagu ma neid siia blogisse lisasin.
Esimene samm:
Rimist ostetud OrganiCup, millest põhimõtteliselt kõik alguse sai. Ma olin alguses natuke skeptiline ja kartsin seda kasutada. Ei tundunud, et mul neid sidemeid nii palju ka kulub, et sellega kohutavalt nüüd maailma reostaks. Tampoone ma ka ei kasutanud, sest need olid ebamugavad. Nüüd kui olen mõned kuud kasutanud seda uut toodet. Ütlen vaid üht: PARIM nullkulu ost. EI. Parim ost üldse. Hügeeniline. Mugav. Nagu polekski menstruatsiooni. Kas osta? Kindlasti! Sinna juurde soovitan osta ka vajadusel riidest õmmeldud sidemed, mida on võimalik korduvalt kasutada. Sest alguses võib harjumatu cupi paigaldada ja seljuhul võib veidi lekkida. Kui ei ole veel, siis soovitan esimese asjana järgneval poetuuril see ära osta!
Teine samm:
Natural deodorant - kookos.ee
Kui pakend poleks praak, siis ma oleks 100% rahul sellega. Jätkub kauaks. Ja täidab oma eesmärki.
Kolmas samm:
ZAO ripsmetušš- pole pidanud veel uuesti täitma, sest kasutan seda harva. Kuna kahjuks siiski siiani ripsmetuššid väsitavad mui silmi. Kaalun pigem ripsmete püsivärvimist. Lihtsam, mugavam ja ei väsita niivõrd palju igapäevaselt silmi.
Neljas samm:
Hiiumaa huulepalsam - kuna toodet peab sõrmega huultele määrima, siis olen kasutanud seda ainult kodus. Koolis/õues on mul siiski lisaks lisa huulepalsam, mis on hetkel pulgaga (plastik). Kui teate soovitada selleks tarbeks midagi, siis ootan huviga soovitusi :)
Viies samm:
Hambaseep ja puidust hambahari
Seep küll vahutab korralikult, aga mul on tunne, et see ei pese ikkagi nii hästi kui "tavaline hambapasta". Kahjuks ei jäta see ka suhu värsket ja piparmündist järelmaitset, mida oleme harjunud tundma pärast hambapesu. Kindlasti, aga saab seda väga pikka aega kasutada - kulub vähe. Hambaharjaga saab väga rahule jääda.
Kuues samm:
Käsn, mille ema mulle (tegelt isale, aga mille mina endale pätsasin) Kreetalt tõi. Võiks karedam olla. Liiga pehme. Pigem paitab keha kui peseb. Hihiiihi.
Seitmes samm:
Enda heegeldatud puuviljakotid - super lux, kui tahad sinna kotti panna puuviljad/juurviljad, mis ei määri või ei pudise, sest pärast võib olla seljakotis tomatimahl või sibulakoore sodi. Ja soovitatav on neid ka seljakotis alati kaasas hoida.
Kaheksas samm:
Prügi sorteerimine- KEERULINE. Aga juba rohkem käe sees. Tasapisi saab harjumuseks. Nüüd peab veel uurima ja peale käima korteriühistule, et korteri juurde kompostikonteiner saaks. Sest praegu on kodus kaks prügikasti - pakend ja olme (paber ka aga see läheb ahju). Ja mul on raske vaadata seda olmeprügikasti sisu, mis kraanikausi alt vastu irvitab. See sisu koosneb kompostist, mis võiks vabalt laguneda meie korteri õuel ühes aianurgas kompostihunnikus... Et siis kevadel teha peenrad ja kasvatada kasvõi porgandeid ja herneid seal. Maalaps kõneleb.
Üheksas samm:
Pulberšampoon - nüüd kui olen viis korda iga kord uuesti selle segu kokku möksinud 10minutit enne pesema minemist, siis nüü alles kursaõde ütles mulle, et ma võin ka suurema koguse kokku segada ja külmakapis seda hoida. Muud raskusi sellega polegi. Vahutab ja peseb korralikult.
Kümnes samm:
Veepudel - JOOGE vett. Ja ma mõtlen kraanivett. Päris kurb on vaadata, kuidas koolis kõik kasutavad vett, mis tuleb veeautomaadist. Ja kui kiiresti see kulub. Selle asemel, et kraanivett juua. Pole sel häda midagi. Janu kustutab.
Mis nüüd edasi saab?
Ma lükkan seda koguaeg edasi - nimelt millal, ma hakkan käima poes ja ostma süüa pakendivabalt. See on kaugem unistus. Uus ja raskem eesmärk. Raskeim samm on siiski tehtud. ALUSTATUD mõtteviisiga, mis aitab teha meie planeedile pai. Ja endale ka!
Esimene samm:
Rimist ostetud OrganiCup, millest põhimõtteliselt kõik alguse sai. Ma olin alguses natuke skeptiline ja kartsin seda kasutada. Ei tundunud, et mul neid sidemeid nii palju ka kulub, et sellega kohutavalt nüüd maailma reostaks. Tampoone ma ka ei kasutanud, sest need olid ebamugavad. Nüüd kui olen mõned kuud kasutanud seda uut toodet. Ütlen vaid üht: PARIM nullkulu ost. EI. Parim ost üldse. Hügeeniline. Mugav. Nagu polekski menstruatsiooni. Kas osta? Kindlasti! Sinna juurde soovitan osta ka vajadusel riidest õmmeldud sidemed, mida on võimalik korduvalt kasutada. Sest alguses võib harjumatu cupi paigaldada ja seljuhul võib veidi lekkida. Kui ei ole veel, siis soovitan esimese asjana järgneval poetuuril see ära osta!
Teine samm:
Natural deodorant - kookos.ee
Kui pakend poleks praak, siis ma oleks 100% rahul sellega. Jätkub kauaks. Ja täidab oma eesmärki.
Kolmas samm:
ZAO ripsmetušš- pole pidanud veel uuesti täitma, sest kasutan seda harva. Kuna kahjuks siiski siiani ripsmetuššid väsitavad mui silmi. Kaalun pigem ripsmete püsivärvimist. Lihtsam, mugavam ja ei väsita niivõrd palju igapäevaselt silmi.
Neljas samm:
Hiiumaa huulepalsam - kuna toodet peab sõrmega huultele määrima, siis olen kasutanud seda ainult kodus. Koolis/õues on mul siiski lisaks lisa huulepalsam, mis on hetkel pulgaga (plastik). Kui teate soovitada selleks tarbeks midagi, siis ootan huviga soovitusi :)
Viies samm:
Hambaseep ja puidust hambahari
Seep küll vahutab korralikult, aga mul on tunne, et see ei pese ikkagi nii hästi kui "tavaline hambapasta". Kahjuks ei jäta see ka suhu värsket ja piparmündist järelmaitset, mida oleme harjunud tundma pärast hambapesu. Kindlasti, aga saab seda väga pikka aega kasutada - kulub vähe. Hambaharjaga saab väga rahule jääda.
Kuues samm:
Käsn, mille ema mulle (tegelt isale, aga mille mina endale pätsasin) Kreetalt tõi. Võiks karedam olla. Liiga pehme. Pigem paitab keha kui peseb. Hihiiihi.
Seitmes samm:
Enda heegeldatud puuviljakotid - super lux, kui tahad sinna kotti panna puuviljad/juurviljad, mis ei määri või ei pudise, sest pärast võib olla seljakotis tomatimahl või sibulakoore sodi. Ja soovitatav on neid ka seljakotis alati kaasas hoida.
Kaheksas samm:
Prügi sorteerimine- KEERULINE. Aga juba rohkem käe sees. Tasapisi saab harjumuseks. Nüüd peab veel uurima ja peale käima korteriühistule, et korteri juurde kompostikonteiner saaks. Sest praegu on kodus kaks prügikasti - pakend ja olme (paber ka aga see läheb ahju). Ja mul on raske vaadata seda olmeprügikasti sisu, mis kraanikausi alt vastu irvitab. See sisu koosneb kompostist, mis võiks vabalt laguneda meie korteri õuel ühes aianurgas kompostihunnikus... Et siis kevadel teha peenrad ja kasvatada kasvõi porgandeid ja herneid seal. Maalaps kõneleb.
Üheksas samm:
Pulberšampoon - nüüd kui olen viis korda iga kord uuesti selle segu kokku möksinud 10minutit enne pesema minemist, siis nüü alles kursaõde ütles mulle, et ma võin ka suurema koguse kokku segada ja külmakapis seda hoida. Muud raskusi sellega polegi. Vahutab ja peseb korralikult.
Kümnes samm:
Veepudel - JOOGE vett. Ja ma mõtlen kraanivett. Päris kurb on vaadata, kuidas koolis kõik kasutavad vett, mis tuleb veeautomaadist. Ja kui kiiresti see kulub. Selle asemel, et kraanivett juua. Pole sel häda midagi. Janu kustutab.
Mis nüüd edasi saab?
Ma lükkan seda koguaeg edasi - nimelt millal, ma hakkan käima poes ja ostma süüa pakendivabalt. See on kaugem unistus. Uus ja raskem eesmärk. Raskeim samm on siiski tehtud. ALUSTATUD mõtteviisiga, mis aitab teha meie planeedile pai. Ja endale ka!
Nii ilusti heegeldatud kott! Tubli oled ja jõudu sulle su teekonnal :)
VastaKustutaOoo! Ilmselgelt ei vaata oma blogi kommentaare järjepidevalt... Aitäh Liisa! :)
Kustuta