Otse põhisisu juurde

Intervjuu Jaana Lotsmaniga: "No Poo"

Minu esimene intervjuu siin blogis tuleb ühe mu juuksurisalongis külastanud kliendiga. Jaana sattus minu juurde salongi läbi ühe facebooki grupi, kuhu ta oli postitanud küsimuse: “Kas keegi teab soovitada juuksureid, kes oskab DevaCuti juukselõikust teha?” Ja üks mu tuttav oli soovitanud mind, kuigi ta ise polnud veel minu juures lõikuselgi käinud. Olin temaga kunagi vaid varem rääkinud, et oskan lokke lõigata, kui vaja. Kas see just DevaCut on, seda ei oska lubada. DevaCut on vaid üks kindel meetod kuidas on võimalik lõigata lokke ning selle juurde käivad kindlad tooted, mida selle lõikuse juures kasutatakse. Millegi pärast lokke omavad neiud kasutavad seda mõistet iga lokkis juuste lõikuse puhul. Kahjuks paljud juuksurid ei oska tänapäeval lokke lõigata, sest pikka aega on olnud moes sirged juuksed, kui plahvatuslikult kiiresti on muutunud lokid taas popiks. Ja mida loomulikum seda ägedam! Minu suureks abiliseks lokkisjuuste lõikuse puhul on olnud kindlasti mu juhendaja Priidu, kellel endalgi loomulikud lokid ning mu kursaõde Maria, kellel endal greisid loomulikud lokid.


Miks Jaana lugu väärib lugemist? Kahel põhjusel: neiu sai paari kuuga endale lokid sealjuures kasutamata ühtegi poe toodet või tegemata keemilisilokke ning temagi harrastab Zero Waste harjumusi. Siin ta lugu:



Jaana Lotsman oma loomulike lokkide ilus.



Millal ja miks Sa otsustasid loobuda poe šampoonidest?

Umbes 3 aastat tagasi elasin Sydneys ning peale kuute kuud olles kasutanud “Organic Care” šampooni ja palsamit, uskudes, et need on mu juukseid poputavad, hakkasin märkama hoopis suurenenud väljalangemist. Lappasin sealse vegan kosmeetika grupi läbi, otsides vastust, miks minust järsku Gollum on hakanud kujunema. Tuli välja, et eelmainitud sari pole orgaaniline ega ka tervislik vaid on tekitanud lausa sadadel kasutajatel tavalisest rohkemat juuksekaotust.
Peale selle, et veganina vältisin niigi loomadel testitud firmade tooteid, hakkasin mõned aastad tagasi rohkem sügavuti uurima kommertslike ilutoodete kohta, mida poodides müüakse ja nii palju meile reklaamitakse. Avastasin, kui palju on linke toodetes sisalduvate keemiliste ühendite ning vähi tekke ja muude haiguste vahel ja kuidas nende kohta on hulgaliselt tõestusi, kuid miskipärast ei tundnud ma kedagi isiklikult, kes sellest kuulnud oleks.
Peale korralikku ühele Facebooki grupile omast ranti teiste kasutajatega, suunas keegi mind No Poo gruppi kiikama. No Poo, nii ehmatavalt, kui ta ka ei kõlaks, on lühend sõnapaarist “no shampoo”. See tähendab, et juukseid ei pesta šampooniga. Veetnud pikki tunde lugedes postitusi ja grupifaile ning katsetanud erinevaid tooteid, jäin tükiks ajaks pidama seebipähklitel.

Jaana enne šampoonist loobumist.



Mis on alternatiivid poe šampoonidele? 

Hea ongi asja juures see, et valikuid on nii palju, millega asendada poetooteid ja paljud neist on kindlasti enamikul kodus juba olemas või on lihtsasti ostetav nurgapealsest poest!
Šampoonina saab kasutada nt soodat, seebipähkleid, ayurveda pulbreid (aritha, shikakai jne), keemiavabu seepe ning tahkeid šampoone, erinevaid savisid, jahusid ning isegi riisivett.
Ekstreemsemad viisid on ka nt ainult veega või enda peanaha seebumiga “pesta”, kuid mainin siinkohal, et sinnamaale jõudmiseks tuleb varuda aega ja kannatust.
Palsamina võib edukalt kasutada erinevaid teesid, samuti ayurveda pulbreid (amla, neem), õunaäädikat, sidrunimahla, kombuchat jne.


Kuidas Sa said oma sirged juuksed loomulikul viisil lokki? Kuidas seda meetodit nimetatakse? 
Olles mõni kuu oma pead seebipähklitega pesnud, märkasin, et midagi uut toimub mu kukla taga; klõpsutasin ebamugavas asendis mõned pildid ja küsisin grupist nõu - kas mul on lokk tekkimas?
Järjekordse soovituse tagajärjel avastasin taaskord uue liikumise - The Curly Girl Method. mind võeti vastu aplausi ja kummarduste saatel (no peaaegu) ning kinnitati, et tõepoolest, minust oli saamas curly girl.
Minu sirged juuksed hakkasid lokki võtma peale seda, kui loobusin poetoodete kasutamisest ning liikusin aegamisi naturaalsete puhastusviisideni.
Globaalse nimetusega liikumine -The Curly Girl Method - välditakse tooteid, mis sisaldavad parabeene, silikoone ja SLSe. CGM on mitmeti paindlikum kui No Poo meetod ning lubab kasutada suuremat valikut tooteid. (Grete: “sest lokid ei armasta parabeene ega silikoone”)

Lokid parimatel päevadel



Kus Sa leidsid infot The Curly Girl Method´ i kohta?

Olin pikemat aega oma juukseid pesnud looduslikel viisidel ning õnneks oli keegi õigel ajal õiges kohas, kes soovitas mul proovida CGMi. Gruppi avastades olin ma sellest täielikult sõltuvuses. Olin alati igatsenud lokkis juukseid ning ei mõistnud, miks emal ja vanaemal olid, aga mul mitte. (Grete: “mis tähendab, et minusugustele pulksirgetele juustele see meetot ei tööta, sest mul pole lokke geenides”)  Veetsin iga vaba hetke scrollides sealseid postitusi ning tehes uurimustööd CGMi kohta.


Räägi pikemalt seebipähklite ja soodapesu kogemusest?

Mina isiklikult olen jäänud sellest virr-varrist tõepoolest enamjaolt seebipähklite või sooda juurde. Eelkõige seepärast, et elan jäätmevaba eluviisi järgi ning need vastavad zero waste standarditele. 
Seebipähklitega on paar erinevat moodust, kuidas nendega pesta; kõige tõhusam on neid keeta umbes 20-30 minutit, kuni tekib tumeda tee taoline vedelik. Siis lasta vedelikul jahtuda ning seejärel kuivadele juustele kanda.
Teine võimalus on seebipähkleid üleöö toasoojas vees leotada. Nendega võib pesta nii tihti, kui soovi või vajadust on. Mina olen suutnud varasemast igapäevapesust jõuda iga neljanda päaevani.
Soodaga pestes tuleb kindlasti vähemalt 4 ööpäeva kasutuse vahele jätta, muidu võib sooda abrassiivsus juustele kahju teha. Üldiselt lahjendatakse 1 supilusikas klaasis vees kuid on ka neid, kes kuiva soodat märgadele juustele kannavad ja sedasi pesevad.


Kuidas Sa hoolitsed oma juuste eest? Kuna Sul pikad juuksed, siis juuksed kindlasti vajavad lisa niisutust ehk siis palsamit või juuksemaski? 

Tõepoolest, pikad juuksed tahavad rohkem armastust ning nad ei salli laiskust ning kui ma seda neile vahel näitan, siis on ka kättemaks soojas - kas lähevad kiiremini rasvaseks või punuvad linnupesad.
Mina kasutan palsamit ehk siis pehmendavat ainet alati; selleks võib olla lahjendatud õunaäädikas, mõni pruulitud tee, hommikune kohv või isegi alkoholivaba õlu.
Nagu mu nahk, käituvad ka mu juuksed erinevas kliimas erinevalt. Kui mu näonahk armastab Eesti õhku, siis mu juuksed seda ei salli. Austraalia ja Ameerika lõunaosariigi niiskus on neile parim, mis näitab seda, et pean püüdma säilitada niiskusetaset juustes kogu aeg. Kuna Curly Girl Method eeldab seda, et juukseid reeglina ei kammita ega harjata, siis pusade vältimiseks ja ennetamiseks  kasutan alati duši all olles suurte piidega kammi ning peale palsami kasutamist piserdan juustesse ka aloe vera vett, et saada ekstraniisutust. Siidist padjapüüri asemel kasutan satiinist püüri ning kampsunit kandes püüan juukseid kinnisena hoida.
Juuksemaski peaksin tegema kindlasti tihedamini, kui seda praegu teen. See on see laiskus, mida enne mainisin. Hea oleks kord nädalas maski teha ja kasutan toiduaineid, mida kapist leian. Nt pruuniks läinud banaan või avokaado, melassisiirup, mõni õli, kaerapiim või aloe vera geel. Loeb kokku küll korraliku milleeniali brunchi retsepti, kuid naturaalne on parim. :)
Elan põhimõtte järgi, et mida ma ei sööks, ei pane ma ka oma nahale.


Jaana elab zero waste põhimõttel ning kirjutab sellega kaasnevast ka oma blogis www.agnesinme.com!!!

Kõige lõpetuseks pilt, siis kui Jaana minu juures ära käis :)



enne / pärast / pärast pesu

Suur tänu Jaanale, et vaevus vastama minu küsimustele, sest pärast selle pildi postitamist oli mu instagram sõnumitest umbes. Kõik, kes vähegi oli lokkidest unistanud küsisid mult kuidas näeb välja seebipähklitega pesu ja kuidas sellest lokid sünnivad? Ma loodan, et nii mõnigi sai siit vastused ja inspiratsiooni! 💓


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sõltuvustest loobumine

Mulle vaikselt hakkab tunduma, et ma lõpetan oma pooleteise aastase blogimise. Mitte, et mul teemasid ei oleks, millest kirjutada, aga ma ei jõua kuidagi nende teemadega arvuti taha. Teiseks minu suur EGO alguses suutis vastu pidada sellele, et ma ei oska kirjutada õigesti. Ilma kirjavigadeta. Lauseehitused on olnud mulle endalegi hiljem lugedes veidi arusaamatud. Ja noh liitsõnadest ei hakka ma rääkimagi. Juba Austria blogi ajal inimesed kirjutasid mulle, et mul on mõnus stiil, aga õigekirja ma ei oska. Mõni isegi tunnistas, et ta ei suuda sellepärast lugeda mu blogi ja pakkusid end keeletoimetajaks, millest ma üllatunult, aga viisakalt loobusin. Kolmandaks härib mind, et ma ei viitsi teha kvaliteetseid pilte ja neid üleslaadida, aga üpriski kiiresti otsustasin, et mu blogi ongi selline lihtsamakoelisem, mitte kõigile suunatud blogi. Lisaks mulle meeldib endast palju pilte teha, seega neid selfisid on pea igas minu blogipostituses. Ja nüüd ma ei teagi kas olen hakanud sellepärast põnn...

DRAAMA ja huulepalsam

DRAAMA festival on iga aastane teatri festival Tartus. Esimest korda olin ma seal vabatahtlik 5 aastat tagasi. See oli ka parim aasta vabatahtlikuna. See oli erilisem kui teised aastad. Nimelt terve Küüni tänav ja pool Raekoja platsi täideti siniste 2x5m konteineritega, mida muidu kasutatakse enamasti ehitusplatsidel kontoriruumidena. Ma arvan, et neid oli umbes 20 tükki. Igas konteineris ühe teatrikunstniku väljapanek mõnest tema loomingust teatritöös või muu iseloomustav ruum temast endist. Meie ülesanne oli kõiki neid teatrikunstnike aidata värvimis-, liimimistöödes. Hiljem oli meie ülesanne neid kõik festivalipäevad neid 8h valvata. Mis oli kõige põnevam. Naljakam. Shokeerivam. Sest siis nägid sa inimesi tänaval. Nende reaktsioone. Nende kommentaare. Nende rõõmu. Nende viha. Nende lollusi. Mõned tulid küsima meilt, miks ja milleks. Kas see on meie arvates mõtekas või räige maksumaksjate ära kasutamine. Et miks neilt pole küsitud, kas nad tahavad selle eest maksta. Äkki neile ei m...

Kohtume tulevikus!

Kui varem mõtlesin, et millal kolmas maailmasõda algab, siis nüüd küsin endalt kas ja millal see lõppeb? Ma ei mõelnud kordagi sellele kuidas see tuleb, sest see oli mulle liialtki selge, et seekord ei toimu sõda külm- ega ka tulirelvadega. Keemiarelv oleks liiga ohtlik keemiarelva loojale endalegi. Ma ei hakka rääkima sellest, et keegi on selle viiruse loonud, kuigi kui see oli vaid Hiinas, siis nii ma kaldusin arvama. Nüüd on, aga üpriski selge, kes on selle "sõja" meile (inimestele) esitanud - loodus. Seda oli meile lollidele ju vähe arusaadavaks tehtud, et kliimasoojenemine toimub ja oi kui kiirel tempol. Ärge hakake mulle nüüd rääkima sellest paksust tihedast lume sajust, mis hommikul maha sadas, sest kahe tunni pärast oli päike taas väljas ja sulatas selle paari minutiga. Räägime hoopis sellest, miks lund ei sadanud terve eelneva neli kuud? Kas keegi üldse teab kas saame üldse enam kuivatada Maa pisarad. Kas meil on võimalik enam astuda paar  sammu tagasi ja küsida- m...