Otse põhisisu juurde

Intervjuu Jaana Lotsmaniga: "No Poo"

Minu esimene intervjuu siin blogis tuleb ühe mu juuksurisalongis külastanud kliendiga. Jaana sattus minu juurde salongi läbi ühe facebooki grupi, kuhu ta oli postitanud küsimuse: “Kas keegi teab soovitada juuksureid, kes oskab DevaCuti juukselõikust teha?” Ja üks mu tuttav oli soovitanud mind, kuigi ta ise polnud veel minu juures lõikuselgi käinud. Olin temaga kunagi vaid varem rääkinud, et oskan lokke lõigata, kui vaja. Kas see just DevaCut on, seda ei oska lubada. DevaCut on vaid üks kindel meetod kuidas on võimalik lõigata lokke ning selle juurde käivad kindlad tooted, mida selle lõikuse juures kasutatakse. Millegi pärast lokke omavad neiud kasutavad seda mõistet iga lokkis juuste lõikuse puhul. Kahjuks paljud juuksurid ei oska tänapäeval lokke lõigata, sest pikka aega on olnud moes sirged juuksed, kui plahvatuslikult kiiresti on muutunud lokid taas popiks. Ja mida loomulikum seda ägedam! Minu suureks abiliseks lokkisjuuste lõikuse puhul on olnud kindlasti mu juhendaja Priidu, kellel endalgi loomulikud lokid ning mu kursaõde Maria, kellel endal greisid loomulikud lokid.


Miks Jaana lugu väärib lugemist? Kahel põhjusel: neiu sai paari kuuga endale lokid sealjuures kasutamata ühtegi poe toodet või tegemata keemilisilokke ning temagi harrastab Zero Waste harjumusi. Siin ta lugu:



Jaana Lotsman oma loomulike lokkide ilus.



Millal ja miks Sa otsustasid loobuda poe šampoonidest?

Umbes 3 aastat tagasi elasin Sydneys ning peale kuute kuud olles kasutanud “Organic Care” šampooni ja palsamit, uskudes, et need on mu juukseid poputavad, hakkasin märkama hoopis suurenenud väljalangemist. Lappasin sealse vegan kosmeetika grupi läbi, otsides vastust, miks minust järsku Gollum on hakanud kujunema. Tuli välja, et eelmainitud sari pole orgaaniline ega ka tervislik vaid on tekitanud lausa sadadel kasutajatel tavalisest rohkemat juuksekaotust.
Peale selle, et veganina vältisin niigi loomadel testitud firmade tooteid, hakkasin mõned aastad tagasi rohkem sügavuti uurima kommertslike ilutoodete kohta, mida poodides müüakse ja nii palju meile reklaamitakse. Avastasin, kui palju on linke toodetes sisalduvate keemiliste ühendite ning vähi tekke ja muude haiguste vahel ja kuidas nende kohta on hulgaliselt tõestusi, kuid miskipärast ei tundnud ma kedagi isiklikult, kes sellest kuulnud oleks.
Peale korralikku ühele Facebooki grupile omast ranti teiste kasutajatega, suunas keegi mind No Poo gruppi kiikama. No Poo, nii ehmatavalt, kui ta ka ei kõlaks, on lühend sõnapaarist “no shampoo”. See tähendab, et juukseid ei pesta šampooniga. Veetnud pikki tunde lugedes postitusi ja grupifaile ning katsetanud erinevaid tooteid, jäin tükiks ajaks pidama seebipähklitel.

Jaana enne šampoonist loobumist.



Mis on alternatiivid poe šampoonidele? 

Hea ongi asja juures see, et valikuid on nii palju, millega asendada poetooteid ja paljud neist on kindlasti enamikul kodus juba olemas või on lihtsasti ostetav nurgapealsest poest!
Šampoonina saab kasutada nt soodat, seebipähkleid, ayurveda pulbreid (aritha, shikakai jne), keemiavabu seepe ning tahkeid šampoone, erinevaid savisid, jahusid ning isegi riisivett.
Ekstreemsemad viisid on ka nt ainult veega või enda peanaha seebumiga “pesta”, kuid mainin siinkohal, et sinnamaale jõudmiseks tuleb varuda aega ja kannatust.
Palsamina võib edukalt kasutada erinevaid teesid, samuti ayurveda pulbreid (amla, neem), õunaäädikat, sidrunimahla, kombuchat jne.


Kuidas Sa said oma sirged juuksed loomulikul viisil lokki? Kuidas seda meetodit nimetatakse? 
Olles mõni kuu oma pead seebipähklitega pesnud, märkasin, et midagi uut toimub mu kukla taga; klõpsutasin ebamugavas asendis mõned pildid ja küsisin grupist nõu - kas mul on lokk tekkimas?
Järjekordse soovituse tagajärjel avastasin taaskord uue liikumise - The Curly Girl Method. mind võeti vastu aplausi ja kummarduste saatel (no peaaegu) ning kinnitati, et tõepoolest, minust oli saamas curly girl.
Minu sirged juuksed hakkasid lokki võtma peale seda, kui loobusin poetoodete kasutamisest ning liikusin aegamisi naturaalsete puhastusviisideni.
Globaalse nimetusega liikumine -The Curly Girl Method - välditakse tooteid, mis sisaldavad parabeene, silikoone ja SLSe. CGM on mitmeti paindlikum kui No Poo meetod ning lubab kasutada suuremat valikut tooteid. (Grete: “sest lokid ei armasta parabeene ega silikoone”)

Lokid parimatel päevadel



Kus Sa leidsid infot The Curly Girl Method´ i kohta?

Olin pikemat aega oma juukseid pesnud looduslikel viisidel ning õnneks oli keegi õigel ajal õiges kohas, kes soovitas mul proovida CGMi. Gruppi avastades olin ma sellest täielikult sõltuvuses. Olin alati igatsenud lokkis juukseid ning ei mõistnud, miks emal ja vanaemal olid, aga mul mitte. (Grete: “mis tähendab, et minusugustele pulksirgetele juustele see meetot ei tööta, sest mul pole lokke geenides”)  Veetsin iga vaba hetke scrollides sealseid postitusi ning tehes uurimustööd CGMi kohta.


Räägi pikemalt seebipähklite ja soodapesu kogemusest?

Mina isiklikult olen jäänud sellest virr-varrist tõepoolest enamjaolt seebipähklite või sooda juurde. Eelkõige seepärast, et elan jäätmevaba eluviisi järgi ning need vastavad zero waste standarditele. 
Seebipähklitega on paar erinevat moodust, kuidas nendega pesta; kõige tõhusam on neid keeta umbes 20-30 minutit, kuni tekib tumeda tee taoline vedelik. Siis lasta vedelikul jahtuda ning seejärel kuivadele juustele kanda.
Teine võimalus on seebipähkleid üleöö toasoojas vees leotada. Nendega võib pesta nii tihti, kui soovi või vajadust on. Mina olen suutnud varasemast igapäevapesust jõuda iga neljanda päaevani.
Soodaga pestes tuleb kindlasti vähemalt 4 ööpäeva kasutuse vahele jätta, muidu võib sooda abrassiivsus juustele kahju teha. Üldiselt lahjendatakse 1 supilusikas klaasis vees kuid on ka neid, kes kuiva soodat märgadele juustele kannavad ja sedasi pesevad.


Kuidas Sa hoolitsed oma juuste eest? Kuna Sul pikad juuksed, siis juuksed kindlasti vajavad lisa niisutust ehk siis palsamit või juuksemaski? 

Tõepoolest, pikad juuksed tahavad rohkem armastust ning nad ei salli laiskust ning kui ma seda neile vahel näitan, siis on ka kättemaks soojas - kas lähevad kiiremini rasvaseks või punuvad linnupesad.
Mina kasutan palsamit ehk siis pehmendavat ainet alati; selleks võib olla lahjendatud õunaäädikas, mõni pruulitud tee, hommikune kohv või isegi alkoholivaba õlu.
Nagu mu nahk, käituvad ka mu juuksed erinevas kliimas erinevalt. Kui mu näonahk armastab Eesti õhku, siis mu juuksed seda ei salli. Austraalia ja Ameerika lõunaosariigi niiskus on neile parim, mis näitab seda, et pean püüdma säilitada niiskusetaset juustes kogu aeg. Kuna Curly Girl Method eeldab seda, et juukseid reeglina ei kammita ega harjata, siis pusade vältimiseks ja ennetamiseks  kasutan alati duši all olles suurte piidega kammi ning peale palsami kasutamist piserdan juustesse ka aloe vera vett, et saada ekstraniisutust. Siidist padjapüüri asemel kasutan satiinist püüri ning kampsunit kandes püüan juukseid kinnisena hoida.
Juuksemaski peaksin tegema kindlasti tihedamini, kui seda praegu teen. See on see laiskus, mida enne mainisin. Hea oleks kord nädalas maski teha ja kasutan toiduaineid, mida kapist leian. Nt pruuniks läinud banaan või avokaado, melassisiirup, mõni õli, kaerapiim või aloe vera geel. Loeb kokku küll korraliku milleeniali brunchi retsepti, kuid naturaalne on parim. :)
Elan põhimõtte järgi, et mida ma ei sööks, ei pane ma ka oma nahale.


Jaana elab zero waste põhimõttel ning kirjutab sellega kaasnevast ka oma blogis www.agnesinme.com!!!

Kõige lõpetuseks pilt, siis kui Jaana minu juures ära käis :)



enne / pärast / pärast pesu

Suur tänu Jaanale, et vaevus vastama minu küsimustele, sest pärast selle pildi postitamist oli mu instagram sõnumitest umbes. Kõik, kes vähegi oli lokkidest unistanud küsisid mult kuidas näeb välja seebipähklitega pesu ja kuidas sellest lokid sünnivad? Ma loodan, et nii mõnigi sai siit vastused ja inspiratsiooni! 💓


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Teeme koos puuviljakoti

Mulle kirjutas üks armas Reti, kes nägi selles Delfi videos minu puuviljakotte ja palus, et saadaksin juhendi, kuidas ma neid kotte teen. Ma olen juba neli päeva vaevelnud selle juhendi kirjutamisega, sest see pole üldse nii lihtne, kui ma alguses arvasin. Alguses mõtlesin et teen skeemi ja värki, aga lõpuks viskasin hiire nurka ja otsustasin, et näitan skeemis kuidas alustada aga lõpu peate heegeldama ainult juhendi abiga. Et midagi jääks, ka minu "firma" saladuseks, siis võib juhtuda, et teil ei pruugi juhendiga esimesel korral hästi välja tulla, see tähendab, et peate olema ka ise veidi loovad ja nuputama kuidas selle skeemi ja juhendi abiga kott valmis heegeldada. (Ma lihtsalt ei taha öelda, et ma ei osanud paremat juhendit kirjutada). Ja loomulikult vajadusel võite minu poole isiklikult pöörduda ja abi paluda. Vaja läheb: Heegelniiti ja heegelnõela (mina kasutasin suurust- USA 5 / Eesti 0.5) Kuidas heegeldada endale puuviljakott: Puuviljakoti alustamise skee

Kapselgarderoob ja Marie Kondo

See postitus on inspireeritud ühest kindlast postitusest -  slow.ee . Kui olete huvitatud jätkusuutlikust elustiilist, siis soovitan seda lehekülge jälgida ka  Facebookis . Kõik algas eelmisel talvel - siis kui teadsin, et ma lähen mõne kuu pärast Austriasse. Ma olin veidi paanikas. Ma teadsin, et mul on üks suur kohver, kuhu peab mahtuma 23kilo asju aga mul on suur garderoob. Sealt ma pean valima natuke talveriideid, siis natuke kevaderiideid ja siis sinna otsa ka mõned kergemad suvehilbud. Saate isegi aru, et suvehilbud mahuvad kindlasti, aga kuidas ära otsustada, millised talveriided kaasa tulevad. Otsus oli väga lihtne. Ma pean valima ühe tooni ja kõik asjad lähtuvad sellest, et kõik sobivad kõigega. Mis te arvate, mis tooni ma valisin? Loomulikult must, mis varieerus halliga. Okei olin nõus, et üks kollane ja sinine kampsun võiksid ka olla väikesteks aktsientideks. Ülla-ülla. Pakkimine läkski mõne kuu pärast üpriski sujuvalt ja ilma väga suure paanikata. Aga mis selgus Austria

Tuul ja kliimaärevus

Eile oli siis see päev kui ma võtsin oma salongi juhendajat Priidut kuulda ja tegin koolist poppi. Nimelt ma olen Tallinnas vastu pidanud juba 4 kuud, aga vaikselt tekib kõigest taas tüdimus, kas novembrikuu pimeduse või millegi muu pärast, kes seda teab. Mainisin seda Priidule, et koolist juba vaikselt tüdimus, sest ma olen alates 7 aastasest saadik järjest koolis käinud- see teeb siis 17 aastat- see on suurem osa minu elust. Ja tahaks järjest enam olla lihtsalt üks suur täiskasvanud inimene, kes käib tööl, maksab üüri ja suudab endale ise söögi lauale osta ja ka valmistada. Igatahes Priit soovitas vahest poppi teha ja kool ikkagi ära lõpetada. Ja ma mõtlesin, et kui poppi teen, siis peaks aja kuidagi kasulikult ära kasutama ehk siis milleks mul kunagi väga aega ei jää - blogikirjutamiseks (ja muidugi veel umbes 99 asja, mida peaks võiks oleks armas teha) Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada täna. Ma olen märganud, et ma ei näe otseselt vaeva, et elada pakendi- ja plastikuvabal