Otse põhisisu juurde

Delfi kommentaarid





Kolmapäeval siis lõpuks avaldati see Delfi videolugu minust ja mu poeskäigutuurist. Kogu lugu algas juba jõulude ajal, mis lükkus edasi jaanuarisse ja siis selgus, et sel ajal kui valimised toimuvad ei saa minu lugu ka avaldada. Mis tähendas, et pidi ootama ära märtsi ja siis veel kuuaega, et ma saaks veel ajakirjaniku jaoks prügi purki korjata. See kõlas just nimelt sarkastiliselt, sest ma tegelikult ei taha niiviisi sellele läheneda, saate isegi aru, et see pole ka täielikult võimalik, kui tahad elada siiski normaalse inimese moodi. Ma soovin küll prügi "tootmist" piirata, aga mitte end piinata.

Niisiis, ma teadsin ette juba millega ma riskin kui see lugu avaldatakase Delfis. Ma närvitsesin kolm kuud sellepärast, et milline see siis lõpuks välja näeb. See video. Ja kas ma saan korralikult vastu päid ja jalgu teistelt nullkulutajatelt või kui hästi ülejäänud inimesed seda vastu võtavad. Aga sel hetkel kui see lugu välja tuli, siis ma unustasin täiesti ära sellise koha nagu "kommentaarid" ja olin üleüldiselt paanikas, milline ma videos välja näen. Enne kui ma jõudsin videot näha oli mulle juba üks tuttav kirjutanud: "Nii ilusa hingega inimene oled sa! Vaatasin ja hakkasin nutma. Aitäh :D". Kui sa peaksid sellist kommentaari lugema enda kohta, siis mida sa mõtleksid? - Ma tahan kohe seda videot näha! Aga sel ajal olin ma just parasjagu kinos ja vaatasin filmi "Skandinaavia vaikus". (Küsite kas soovitan? Vaadata ju võite, aga kas just kinno minna seda vaatama...?)


Sel samal õhtul ma neid kommentaare ei julgenud lugeda. Aga minu kallid korterikaaslased tegid selle musta töö minu eest ära. Elus esimest korda, kui Grete saab tunda, millised inimesed need netikommentaatorid on. Üks ainuke sõna - LAHMIJAD. Aga pigem ikkagi huumor oma ette. Kui minu poole pöördutakse juba valede sõnadega, siis ei saa ma ju end puudutanuna tunda. Esimese õhtu kommentaaride kokkuvõte oli selline: Ma olen karvane anoreksikust vegan, kes ei seksi. Ma arvan, et ma ei pea seda kommenteerima... Aga ma otsustasin kõige kiuste otsida välja mõned kommentaarid 112st ja neile siin vastata. Sest kui ma hakkaks neile sinna kommentaariumisse vastama, siis ma olen automaatselt nendesugune - EI aitäh!


  • Coltus - Mis sellest kasu kui omavalitsus sunnivad kodanikke prügi tekitama ja loomulikult ka maksma selle eest kehtestades jäätmekirjadega kõrged minimaalsed kogused inimese kohta. Näitena tooks Elva valla, kes kehtestas semńise 50 liitrit asemel 140 liirit, millega mitmekordistusid loomulikult ka hinnad. Tegelikult tekitab selline alatu käitumine tegelikult kogutud andmetes ilmselgelt valeinfo.
Vastus: See oli populaarseim mure selles kommentaariumis - pügivedu. Kui elad suures kortermajas on kindlasti see problemaatilisem kui näiteks eramajas. Eramajas elades saad oma prügivedu reguleerida täpelt omal soovil. Kui tead, et see kuu konteiner täis ei saa siis saad lihtsa vaevaga anda teada, et prügivedu sel kuul vaja ei ole. Kuid olen nõus. Et selles osas on veel kitsas kohti nii prügiveos kui ka üleüldises prügisorteerimises. Mulle siiani arusaamatu, miks kõik elektroonika poed (kaasaarvatud ka näiteks prillipoed) ei ole nõus kasutatud/vanu/katkiseid tooteid vastu võtma. Kui müüd, siis oleks ju loogiline, et ka hiljem vastutad. Näide minu elust: korteris vahetati boileri küttekeha uue vastu. Kuhu jäi vana küttekeha? Meie kätte! Miks? Mida teeb sellega tavaline inimene, kui palju lihtsam on see anda kaasa sellele, kes teab paremini, mida sellega edasi teha. Üks kõige tavalisem laisk ja veidi rumal inimene võib selle lihtsalt metsa alla ju poetada. Kas seda me tahamegi?

  • elmar - vegan, kuhu välja Sa selle prügi viid? kallad tänavale või viid metsa alla nagu enamus kui vaadata metsaalused ja tänavaääri?
Vastus: See pöördumine on vist Liisa poole. Sest palun vabandust ma ei ole vegan. Kuigi olen arusaanud, et kui tahan olla eeskujulik zero waster, siis ma peaks olema ikkagi vähemalt taimetoitlanegi. Aga ma pigem ei ole eeskujulik kui et riskin sellega, et ei saa enam vanaema imemaitsvaid kotlette süüa. Ja prügi käib siiski prügikasti.
  • minge hulluks! - nii ei hakka mina midagi sorteerima, kuni riik ei suuda sundida tootjaid pakendama moel, mis säästaks loodust, praegu on mitmekordne pakendus ja väline papppakend veel hiigelsuur, et ikkagi kliendile toode suurem paistaks, ärge minuga seniks arvestage!
Vastus: Sinu õnneks või kahjuks riik ja Euroopa Liit üleüldsielt juba vaikselt tegeleb sellega. Niiet pane vaim valmis ja prügi võid ju ikka sorteerida.

  • zc - Hämmastav soigumine. Toiduained ja muud on vaja pakkida kilesse. Lahendus- kile tuleb kokku korjata ja ära põletada. Janii lihtne see ongi. Tuleb mõelda sellel, kuidas maksimaalselt kõik jäätmed ilusasti kokku koguda ja ära põletada. Ülemaailmne probleem on, et ei koguta kokku. Lahendus ei ole pakkimise keelamine - lahendus on kokku kogumises. Vist liige lihtne. 90% inimsestest ei suuda seda mõista. 
Vastus: Põletamine pole lahendus. Üritan isale ka seda selgeks teha, aga noh ta arvab, et nii hoiab prügiveo rahast kokku. 

  • Kooner noorik - Kõige vähem prügi tekkis mul koju vallaliseaegadel - koju süüa ei ostnud, sõin vaid väljas. Ainus prügi olid tühjad hommikukohvi pakid 1tk kuus, antibeebipillide lehed, tühi shampoonipudel, ihupiimapudel, tühi huulepulk v ripsmetušš. Kõik! Prügi tekibki vähe, kui ei tee omale lapsi ning koeri-kasse ei pea.
Vastus: Jah, eelmises postituses juba tunnistasin, et käin väljas söömas või söön kooli kohvikus ning et mulle ei meeldi süüa teha. Kuid edasi ei klapi miski - kohvi ma ei joo (vähemalt püüan mitte palju juua), pille ma ei söö, sest mulle ei meeldi see mida need mu keha ja emotsioonidega teevad (sama hästi võiks ju meestele mingid pillid välja leiutada, las ka õgivad ja lollitagu ka oma hormoone), šampoon on metallkarbikeses, ihupiima asemel seep ja käsn, ripmetušši kasutan harva, aga see on ka korduvtäidetav. Veel midagi?

Ma arvasin, et toon rohkem kommentaare välja, aga lugesin neid juba kolmandat korda ja sain aru, et need on nii tobedad, et neid ole mõtet isegi välja kirjutada. Ja noh kui juba enne visati mulle puid alla selle teemaga seoses, siis nüüd lisatakse nullkulu juurde märksõna "kuulsus". Ei ole kellegil lihtne see eluke. Aga saame hakkama! Iga üks elab elu just nii nagu tema heaks arvab.

Kes pole videot näinud, siis seda saab vaadata SIIT.


Kommentaarid

  1. Ma ei tea, kellele see vegani küsimus on :D Aga kui kumbki meist peaks siin selle pärast solvuma, siis see kommenteerijal ei õnnestunud :) Õige keskkonnaaktivist viib ilmselgelt prügi metsa alla, kuhu siis veel? Sellepärast me seda teemegi: rohkem prügi metsa alla palun! Milline samaväärt arukas küsimus järgmiseks? :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oskaks vaid solvuda, aga ei õnneks/kahjuks ei oska eksole :D

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

10 sammu tehtud - vahekokkuvõte

On aeg teha väike vahekokkuvõte minu nullukulu sammudest. Head ja vead. Ja lisamärkused. Ning kas tasub sellele nii palju aega kulutada ja oma argimuredele neid lisa muresid juurde tekitada? Ei loo top kümmet, vaid alustan selles järjekorras nagu ma neid siia blogisse lisasin. Esimene samm: Rimist ostetud OrganiCup, millest põhimõtteliselt kõik alguse sai. Ma olin alguses natuke skeptiline ja kartsin seda kasutada. Ei tundunud, et mul neid sidemeid nii palju ka kulub, et sellega kohutavalt nüüd maailma reostaks. Tampoone ma ka ei kasutanud, sest need olid ebamugavad. Nüüd kui olen mõned kuud kasutanud seda uut toodet. Ütlen vaid üht: PARIM nullkulu ost. EI. Parim ost üldse. Hügeeniline. Mugav. Nagu polekski menstruatsiooni. Kas osta? Kindlasti! Sinna juurde soovitan osta ka vajadusel riidest õmmeldud sidemed, mida on võimalik korduvalt kasutada. Sest alguses võib harjumatu cupi paigaldada ja seljuhul võib veidi lekkida. Kui ei ole veel, siis soovitan esimese asjana järgneval poetuu

DRAAMA ja huulepalsam

DRAAMA festival on iga aastane teatri festival Tartus. Esimest korda olin ma seal vabatahtlik 5 aastat tagasi. See oli ka parim aasta vabatahtlikuna. See oli erilisem kui teised aastad. Nimelt terve Küüni tänav ja pool Raekoja platsi täideti siniste 2x5m konteineritega, mida muidu kasutatakse enamasti ehitusplatsidel kontoriruumidena. Ma arvan, et neid oli umbes 20 tükki. Igas konteineris ühe teatrikunstniku väljapanek mõnest tema loomingust teatritöös või muu iseloomustav ruum temast endist. Meie ülesanne oli kõiki neid teatrikunstnike aidata värvimis-, liimimistöödes. Hiljem oli meie ülesanne neid kõik festivalipäevad neid 8h valvata. Mis oli kõige põnevam. Naljakam. Shokeerivam. Sest siis nägid sa inimesi tänaval. Nende reaktsioone. Nende kommentaare. Nende rõõmu. Nende viha. Nende lollusi. Mõned tulid küsima meilt, miks ja milleks. Kas see on meie arvates mõtekas või räige maksumaksjate ära kasutamine. Et miks neilt pole küsitud, kas nad tahavad selle eest maksta. Äkki neile ei m

Võtan aasta kokku

Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas teha kokkuvõte aastast siin või instagramis. Või ainult siin. Või ainult instagramis. Või mõlemas. Või mitte üldsegi. Kas üldse kirjutada enam blogi. Kas üldse postitada midagi instagramis (väljaarvatud juuksuritööd, sest see on aidanud mul leida päris palju uusi kliente). Vahest mulle tundub, et see võtab minu elust liiga palju ja annab tagasi liiga vähe. Kuid, siis meenuvad kõik need inimesed, kes on mulle kirjutanud, et kui palju ma olen neid motiveerinud ainult oma blogi või insta storyde kaudu. Ja see tegelikult on mind alati motiveerinud ka ennast rohkem arendama ja jätkama oma tegusid. See ongi see, mida ma nende tegudega saan - kui inimesed kirjutavad, et minust on neile kuidagi kasu olnud. Kokkuvõtet motiveeris tegema tegelikult tagasivaade aasta esimesse poolde. Ja meenutades neid mõtteid, mida ma mõtlesin sel aja perioodil. Sest kõik need kogemused, mis ma kogesin aasta alguses, tunduvad, et kogesin neid aastaid tagasi. Ja olukord, mill