 |
| Notre Dame 2018 Aprill |
Rikkurid jagavad oma miljonid ja triljonid kunsti- ja ajaloo-objektile, kuid samas me kõik teame, et ookeanides triivivad prügisaared, Aafrikas lapsed nälgivad ja Antarktikast on varsti alles ainult veeloik. Mida teha, et suunata inimesi rohkem annetama oma raha ja aega meie tõelisele tulevikule ja meie planeedile. Kas tõesti peavad sellega tegelema pisiksed tüdrukud Rootsist või aktiivsed inimesed väiksest Eestist kampaaniaga "Teeme ära" / "World Cleanup Day"? Mida see tähendab? See tähendab, et ka nullkulutajatel on siin oma osa. Igast väiksest asjast sünnib midagi suurt ja olulist. Inimesed ütlevad, et "ah mis mina üksi suudan ära teha, kui kõik teised ikka samaviisi jätkavad". Sellise suhtumisega võid tagasi lasteaeda minna, kus lapsed kasutavad lausefraasi: "...aga tema teeb ju ka nii". Jah, kui me kõik sorteerime prügi ja hoiame ning säästame loodust, siis saab öelda, et näed tema alustas ja mis sellest sündis? Mäletan, kui osalesin esimesel "Teeme ära" koristuspäeval koos põhikooli koolikaaslastega. Aasta oli siis 2008 ja ma arvan, et siis ei teadnud veel keegi, et 10 aastat hiljem korraldatakse ülemaailmne koristuspäev. Aga kindlasti unistati sellest.
Sain teada paar nädalat tagasi ringmajanduse vestlusõhtult, kus Reet Aus ütles, et Euroopa targad ja tähtsad ninad said juba viis aastat tagasi kokku, et arutada ringmajandusest ja plastikutootmise vähendamisest, aga siis ei saadud ühele nõule ega leitud seda ühte kindlat väljapääsu ja nii see jäi. Aga see oleks suur edasiminek, kui nad teeksid vähemalt mõne väiksema otsusegi nagu nüüd siis lõpuks tuli otsus, et lõpetatakse plastikjoogikõrte ning ühekordsete joogitopside kasutamine. See tundub nagu oleks mõttetu ja nii väike otsus, aga tegelikult on see ju alles algus palju suuremate ning olulisemate sammude tegemiseks. Järgmiseks ma arvan, et võiks ühtlustada üle Euroopa ühine taaramärk ja kaasata riigid, kus taarakogumispunktid üldse puuduvad. Näiteks minu suureks imestuseks Austrias, aga samas, kus prügisorteerimine tundub toimuvat. Võib-olla sellepärast, et ma elasin sellises korteris, kus sorteeriti või seal on veidi intelligentsemad ja tragimad inimesed, kus viitsitakse prügi viia oma kodutänava alguses paigutatud konteinerisse. Seda sama nägin ka Hispaanias, meil Eestis peab, aga igal majal olema konteiner...hmm kas peab? Taarast veel rääkides - olin jahmunud kui vaatasin "Meie aasta Aafrikas" ja nägin kuidas Keeniaski toimib taarakogumine, seal kogutakse kõiki plastpudeleid ja väiksemat sorti kanistreid, mitte ainult joogipudeleid, Vähemalt videos oli nii näha ja Tuuli nii väitis. Ühe taarapudeli hind on 15senti. Samas prügisorteerimisest ei tea nad midagi, kõik mis on prügi pannakse lihtsalt põlema. Iga poe ees on neil väiksed tuhahunnikud. See on avalik ja täiesti normaalne tegevus.
Sellega seoses tuleb mulle meelde minu eelmise suve reis Hiiumaal. Imeline koht! Metsa sees. Suitsusaun ja väike tiik koos nastikutega. Ööbisime kolm ööd vanas reheelamus. Mida veel elult tahta? Esimesel õhtul istusin lõkke ääres koos oma isa ja selle imelise talu peremehega. Mehed rääkisid maast ja ilmast, kuid üht äkki viskas peremees šašlõki plastkarbi minu silme ees lõkkesse. Ma ei saanud selle koha pealt vait olla ja küsisin, miks ta seda tegi. Üle viiekümne aasta vanune mees, kes pealt näha tark, haritud ning loodust armastav ning hoidev härra hakkas end õigustama, öeldes, et ma olen rumal, kui arvan, et tema mingi väike plastikkarp nüüd õhku saastab. Tegelikul ma arvan, et ta natuke ehmatas ära, et mingi noor plika teda noomib ja hakkas end automaatselt kaitsma. Ta juhtis oma jutu kiirelt tema arvates palju olulisemate teemade juurde, nimelt ütles, et me peaks kohvi joomise hoopis ära lõpetama, sest me kohvijoojad ei kujuta tegelikult ette kui palju kohviubade kasvatamine ja valmistamine maailma reostab ja saastab, ning vihmametsade maha võtmisest ei hakka ta parem rääkimagi. Hiljem sain emalt teada, et Pets on paar korda käinud vihmametsades matkamas ning teinud muid väga pööraseid rännakuid. Iga päevaselt töötab mees börsimaaklerina. Aga õppis kunagi koos minu vanematega agronoomiks. Kokkuvõte- kuna mulle läks see kohviubadekasvandus väga hinge, siis alates sellest olen püüdnud veel intensiivsemalt kohvi joomist vähendada.
Viimased kaks nädalat on kirjutatud erinevaid artikleid Notre Dame katastroofi kohta. Küll positiivsemaid küll negatiivsemaid. Oleneb, mis nurga alt vaadata. Mina kui suur kirikute ja kathedraalide fänn ning külastaja (ainult uudistajana), siis mulle tundus loomulik, et inimesed tahavad ehitust ja rekonstrueerimist rahaliselt toetada. Põles maha. On vaja uut. Täiesti loogiline. Samas ju tundus algusest peale kahtlane, et lasti üldse nii palju, nii kaua põleda. Või kuidas see üldse võimalik on, et see põlema läks? Aga see selleks. Põlema see läks ja ära ta põles, aga mis nüüd saab? Väga paljud keskkonnasõbrad ja minu erakonnaliikmed on selles osas eriti teravad. Mina ütleks, et siin maailmas sünnivad täpselt kõik kõige õigemal ajal. Just nüüd, kus räägitakse, ja palju räägitakse, maailma päästmisest ja looduse reostamisest ja jää sulamisest ja prügimägedest ja loomade surmadest nendel eelmainitud olukorda tõttu, siis just nüüd pidi toimuma Notre Dame katastroof. Kuigi seda on nüüd imelik nimetada katastroofiks, kui enne oled ära vaadanud filmi: "Enne veeuputust" või muu sellelaadse filmi. Ma ühelt poolt mõistan neid rikkaid annetaid, sest kathedraal tuleb korda teha, siin pole küsimustki ja loomulikult kiidetakse neid põlvili, et päästsid maailma. Aga! Aga! Kuidas see kathedraal päästab kliima muutuse (mis muidugi nii-ehk-naa muutub), kes puhastab ookeani või loomade kodud prügist, kes loob siia maailma sellise struktuuri ja tingimused, mis annab meile võimaluse juba enne toidu ostmist planeeti säästa. Keerulised küsimused. Ja mina ei taha pooli valida. Ma tahan, et kathedraal tehakse korda ja samas tahan, et maailmas valitseks kord ja puhtus. Kas te suudate valida?
 |
| Burxisööming koos Pallase tudengitega Notre Dame ees |
Pole väga ammu ka nullkulu poole sammunud, siin nüüd väga teemasse sobiv samm:
Kuuesteistkümnes samm nullkulu poole:
Ma küll iga päevaselt kasutan hambaseepi, siis ostsin kõrvale hambapasta koos aktiivsöega, mis eemaldab õrnalt plekid emaililt ja taastab hammaste loomuliku valge tooni. Aktiivsöega hambapasta.
Kommentaarid
Postita kommentaar