Otse põhisisu juurde

Esimene nullkulu challenge

Võtsin paar nädalat tagasi vastu challenge (algatusest räägin kunagi hiljem). Challenge ehk väljakutse oli seotud otseselt minu prügi "tootmisega" kodus. Täpsemalt sõnastades "kui palju prügi tekib mul ühe nädala jooksul?". Ütlen kohe ausalt ära, et see oli keeruline. Raske on oma harjumusi muuta, mis on tekkinud 23 aasta jooksul. See on kõva pähkel, mille koor on vaja purustada, et jõuda tuumani. Miks ja kuidas jõuab prügi kraanikausi alla olevasse prügikasti?

Loomulikult välistasin kohe biolaguneva ja komposteeritava prügi, sest otsusasin kogu nädalase prügi koguda klaaspurki, et oleks lihtsam hiljem olemas olevat prügi analüüsida. Pigem panin rõhku asjade peale, mis on pakend või olmeprügi. Alguses oli isegi plaanis kogu prügi endaga kaasas tassida. Kuid kursaõde ütles, et ta ei taha, et ma haisema hakkaks. Seega välistasin selle ainult teiste inimeste heaolu pärast.

Pean tunnistama, et põrusin juba esimesel päeval, kui andsin kiusatusele järele ning läksin koos kahe kooliõega Hesburgerisse. Mõtlesin pikalt, kas võtan enda tekitatud prügi kaasa või eiran ja nendin fakti, et Hesburgeri prügikast pole minu kodu prügikast. Nii ma kahjuks tegingi. Kuid pean lisama juurde positiivse tähelepaneku - teenindaja ei lisanud mu joogitospile plastkaant ega andnud kaasa joogikõrt, mis tähendab, et mu ainuke prügi oli joogitops, friikate ja burgeri ümberkäiv paber ning kahjuks kastme plastikpakend. Edasi lubasin olla tugevam ning lihtsalt jätta meelde, mille ma Hessi prügikasti maha jätsin.

Kuid asi läks veel hullemaks, nimelt ma ööbisin ja sõin kolm päeva isa juures maal ning sellega kaasnes uus reegel - kõik mida mina pole ostnud ei lisandu minu klaaspurki. Mis tähendab, et kolme päeva prügi hoidsin kokku ning seda klaaspurgis ei leidu.

Lõpetuseks - ma feilisin selles väljakutses. Lohutan end sellega, et olin julge, et see järele proovida ning mis tegelikult aitas mind. Ma tean nüüd, kus on mul veel arenguruumi. Ning tahan kohutavalt lohutada end, et täielikus nullkulus pole võimalik praeguses ühiskonnas elada. Kui tahan elada siiski mugavalt ning ei taha teha allahindlusi. Ajaplaneerimine ning ettemõtlemine aitaks palju kaasa, kui soovid vähemalt mingis osas oma prügi hulka vähendada.

14.01.19 - 21.01.19

Mis edasi?
Tahan võtta ette veel raskema väljakutse - koguda prügi kuuaja vältel. Kas oodata kevadet või võtta see challenge vastu juba järgmisel nädalal? Eks see ole näha. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Hea, et ma tekstiili õppima ei läinud

Läksin mööbli disaini õppima, aga teine valik oli tekstiil. Esimene katsetus tekstiilile kartulitrükk siidivärvidega. Foto: Anete Juhari Austrias olles juba unistasin oma kodus olevatest valgetest t-särkidest, millel kõigil kolmel oli kuidagi plekid peale tulnud, MILLAL ometi ma saan neid tuunima hakata, sest ideid, mida peale teha, oli juba MUSTmiljon. Austrias oli ka valgetest särkidest puudus, õigemini mul ei olnudki seal ühtegi suvist t-särki. Jõudsin eestisse, ostsin Tartu kunstipoest Skizzest ühe musta tekstiilivärvi tuubi ja lippasin Vändrasse oma ideid ellu viima. Üpriski kiiresti sain aru, et mu kunstianne (kui mul üldse see kunagi on olnud) on tuhmunud. Sain aru, et asi mida peale tahan joonistada on üle minu võimete. Otsustasin lõpuks ühele t-särgile tõmmata lihtsalt üle pleki pika musta triibu. Olen tähelepannud, et see on ilgelt moekas praegu, kui su kahe rinna peal ilutseb ananass või kiisu või roos või mis iganes, Noh ma tegin siis tavalise musta triibu. Olen ...

Kohtume tulevikus!

Kui varem mõtlesin, et millal kolmas maailmasõda algab, siis nüüd küsin endalt kas ja millal see lõppeb? Ma ei mõelnud kordagi sellele kuidas see tuleb, sest see oli mulle liialtki selge, et seekord ei toimu sõda külm- ega ka tulirelvadega. Keemiarelv oleks liiga ohtlik keemiarelva loojale endalegi. Ma ei hakka rääkima sellest, et keegi on selle viiruse loonud, kuigi kui see oli vaid Hiinas, siis nii ma kaldusin arvama. Nüüd on, aga üpriski selge, kes on selle "sõja" meile (inimestele) esitanud - loodus. Seda oli meile lollidele ju vähe arusaadavaks tehtud, et kliimasoojenemine toimub ja oi kui kiirel tempol. Ärge hakake mulle nüüd rääkima sellest paksust tihedast lume sajust, mis hommikul maha sadas, sest kahe tunni pärast oli päike taas väljas ja sulatas selle paari minutiga. Räägime hoopis sellest, miks lund ei sadanud terve eelneva neli kuud? Kas keegi üldse teab kas saame üldse enam kuivatada Maa pisarad. Kas meil on võimalik enam astuda paar  sammu tagasi ja küsida- m...

Kas vegan on keskkonnasõbralik?

Saab ka teistpidi küsida - kas keskkonnasõber on vegan. Aga pealkirjana töötab pigem nii, et kõik veganid klikkaks mu postitust lugema, et näha "noh mida see loll Grete nüüd välja on mõelnud". Ma ei ole kunagi mõelnud, et vegani ja keskkonnasõbrale saab tõmmata vahele võrdusmärgi, aga paar nädalat tagasi selgus, et paljud inimesed siiski tõmbavad. Muidugi saab vegan olla keskkonnasõber ja vastupidi, aga see ei tähenda ilmtingimata, et kui keegi ütleb, et ta on vegan, et ta siis ka ostab kõik oma toidu näiteks pakendivabalt. Ja keskkonnasõbrana väidetavalt võiks olla vegan, sest nii hoiab ära igasugused üleliigsed veisekarja kasvatusest tulenevad saastad või mis iganes muust loomsetes produktidest tulenevad saasted ja süsihappegaasid. Stella tutvustamas nahkade eripärasid. Pildi klõpsas Kirke Tatar. Aga mis või kes pani mind sellele teemale mõtlema ja andma ideed kirjutada sellest natuke pikemalt? Mul on võimalus olnud, tänu Eesti Disaini Majas töötades, külastada...