Otse põhisisu juurde

Esimene nullkulu challenge

Võtsin paar nädalat tagasi vastu challenge (algatusest räägin kunagi hiljem). Challenge ehk väljakutse oli seotud otseselt minu prügi "tootmisega" kodus. Täpsemalt sõnastades "kui palju prügi tekib mul ühe nädala jooksul?". Ütlen kohe ausalt ära, et see oli keeruline. Raske on oma harjumusi muuta, mis on tekkinud 23 aasta jooksul. See on kõva pähkel, mille koor on vaja purustada, et jõuda tuumani. Miks ja kuidas jõuab prügi kraanikausi alla olevasse prügikasti?

Loomulikult välistasin kohe biolaguneva ja komposteeritava prügi, sest otsusasin kogu nädalase prügi koguda klaaspurki, et oleks lihtsam hiljem olemas olevat prügi analüüsida. Pigem panin rõhku asjade peale, mis on pakend või olmeprügi. Alguses oli isegi plaanis kogu prügi endaga kaasas tassida. Kuid kursaõde ütles, et ta ei taha, et ma haisema hakkaks. Seega välistasin selle ainult teiste inimeste heaolu pärast.

Pean tunnistama, et põrusin juba esimesel päeval, kui andsin kiusatusele järele ning läksin koos kahe kooliõega Hesburgerisse. Mõtlesin pikalt, kas võtan enda tekitatud prügi kaasa või eiran ja nendin fakti, et Hesburgeri prügikast pole minu kodu prügikast. Nii ma kahjuks tegingi. Kuid pean lisama juurde positiivse tähelepaneku - teenindaja ei lisanud mu joogitospile plastkaant ega andnud kaasa joogikõrt, mis tähendab, et mu ainuke prügi oli joogitops, friikate ja burgeri ümberkäiv paber ning kahjuks kastme plastikpakend. Edasi lubasin olla tugevam ning lihtsalt jätta meelde, mille ma Hessi prügikasti maha jätsin.

Kuid asi läks veel hullemaks, nimelt ma ööbisin ja sõin kolm päeva isa juures maal ning sellega kaasnes uus reegel - kõik mida mina pole ostnud ei lisandu minu klaaspurki. Mis tähendab, et kolme päeva prügi hoidsin kokku ning seda klaaspurgis ei leidu.

Lõpetuseks - ma feilisin selles väljakutses. Lohutan end sellega, et olin julge, et see järele proovida ning mis tegelikult aitas mind. Ma tean nüüd, kus on mul veel arenguruumi. Ning tahan kohutavalt lohutada end, et täielikus nullkulus pole võimalik praeguses ühiskonnas elada. Kui tahan elada siiski mugavalt ning ei taha teha allahindlusi. Ajaplaneerimine ning ettemõtlemine aitaks palju kaasa, kui soovid vähemalt mingis osas oma prügi hulka vähendada.

14.01.19 - 21.01.19

Mis edasi?
Tahan võtta ette veel raskema väljakutse - koguda prügi kuuaja vältel. Kas oodata kevadet või võtta see challenge vastu juba järgmisel nädalal? Eks see ole näha. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Intervjuu Jaana Lotsmaniga: "No Poo"

Minu esimene intervjuu siin blogis tuleb ühe mu juuksurisalongis külastanud kliendiga. Jaana sattus minu juurde salongi läbi ühe facebooki grupi, kuhu ta oli postitanud küsimuse: “Kas keegi teab soovitada juuksureid, kes oskab DevaCuti juukselõikust teha?” Ja üks mu tuttav oli soovitanud mind, kuigi ta ise polnud veel minu juures lõikuselgi käinud. Olin temaga kunagi vaid varem rääkinud, et oskan lokke lõigata, kui vaja. Kas see just DevaCut on, seda ei oska lubada. DevaCut on vaid üks kindel meetod kuidas on võimalik lõigata lokke ning selle juurde käivad kindlad tooted, mida selle lõikuse juures kasutatakse. Millegi pärast lokke omavad neiud kasutavad seda mõistet iga lokkis juuste lõikuse puhul. Kahjuks paljud juuksurid ei oska tänapäeval lokke lõigata, sest pikka aega on olnud moes sirged juuksed, kui plahvatuslikult kiiresti on muutunud lokid taas popiks. Ja mida loomulikum seda ägedam! Minu suureks abiliseks lokkisjuuste lõikuse puhul on olnud kindlasti mu juhendaja Priidu, kell

Teeme koos puuviljakoti

Mulle kirjutas üks armas Reti, kes nägi selles Delfi videos minu puuviljakotte ja palus, et saadaksin juhendi, kuidas ma neid kotte teen. Ma olen juba neli päeva vaevelnud selle juhendi kirjutamisega, sest see pole üldse nii lihtne, kui ma alguses arvasin. Alguses mõtlesin et teen skeemi ja värki, aga lõpuks viskasin hiire nurka ja otsustasin, et näitan skeemis kuidas alustada aga lõpu peate heegeldama ainult juhendi abiga. Et midagi jääks, ka minu "firma" saladuseks, siis võib juhtuda, et teil ei pruugi juhendiga esimesel korral hästi välja tulla, see tähendab, et peate olema ka ise veidi loovad ja nuputama kuidas selle skeemi ja juhendi abiga kott valmis heegeldada. (Ma lihtsalt ei taha öelda, et ma ei osanud paremat juhendit kirjutada). Ja loomulikult vajadusel võite minu poole isiklikult pöörduda ja abi paluda. Vaja läheb: Heegelniiti ja heegelnõela (mina kasutasin suurust- USA 5 / Eesti 0.5) Kuidas heegeldada endale puuviljakott: Puuviljakoti alustamise skee

Kapselgarderoob ja Marie Kondo

See postitus on inspireeritud ühest kindlast postitusest -  slow.ee . Kui olete huvitatud jätkusuutlikust elustiilist, siis soovitan seda lehekülge jälgida ka  Facebookis . Kõik algas eelmisel talvel - siis kui teadsin, et ma lähen mõne kuu pärast Austriasse. Ma olin veidi paanikas. Ma teadsin, et mul on üks suur kohver, kuhu peab mahtuma 23kilo asju aga mul on suur garderoob. Sealt ma pean valima natuke talveriideid, siis natuke kevaderiideid ja siis sinna otsa ka mõned kergemad suvehilbud. Saate isegi aru, et suvehilbud mahuvad kindlasti, aga kuidas ära otsustada, millised talveriided kaasa tulevad. Otsus oli väga lihtne. Ma pean valima ühe tooni ja kõik asjad lähtuvad sellest, et kõik sobivad kõigega. Mis te arvate, mis tooni ma valisin? Loomulikult must, mis varieerus halliga. Okei olin nõus, et üks kollane ja sinine kampsun võiksid ka olla väikesteks aktsientideks. Ülla-ülla. Pakkimine läkski mõne kuu pärast üpriski sujuvalt ja ilma väga suure paanikata. Aga mis selgus Austria