Tervis!
Tervis!!
Tervis!!!
Oleks nagu väga lihtne ja loogiline nähtus meie ümber. Oled terve, on ka tervis olemas. Aga millegi pärast meenud selle väärtus alles, siis kui oled haige. Siis enam ei kujutagi ette, mis tunne oli olla terve. Aga igatsed seda! Kohutavalt igatsed! Nagu elu armastust! Võib-olla rohkemgi veel. Nüüdseks olen olnud tõbine alates üleeelmisest kolmapäevast ja kohutavalt haige alates eelmisest esmaspäevast. Alguses lihtsalt nõrk olla ja väike köha. Siis kohtud nädalavahetusel oma väike vennaga, kellel ainult kohutav nohu. Siis jagate oma vahel neid. Ja lõpuks oligi mul köha juurde veel nohu. Aga juba sünnistsaadik läheb minu nohu otse kõrva. Väiksena ei saanud kordagi ühtegi külmetust põdeda ilma kõrvapõletikuta. "Emme, miks mul siin pildi peal müts peas on, kuigi olen toas?"; "Sest sul oli kõrvapõletik" Ja kõik lapsepõlve talve pildid on mul mütsiga (liialdus ei tee paha).
Ja nüüd ma siin olen koos kõrvapõletikuga, mida mul pole juba iidamastaadamast olnud. Perearst soovitas mul teha vaktsiin kõrvapõletiku vastu, sest minu vanuses pole see normaalne. Kuigi tean kahte kursaõde, kes just põdesid ka kõrvapõletikku. Sügis ei tulnud ootamatult. Niiskus ja jahedus oli lihtsalt midagi uut mulle. Vihma ja karget tuult polnud mina juba poolaastat tundnud. Ja rattaga vuramisest linna peal ei tahtnud ka loobuda, mis siis, et vihma peksab näkku ja tuul puhub kõrva. Tuleb tunnistada, et ma ei suuda väga kaua haige ka olla. Siis kui tahtsin haigena voodis olla ei saanud, sest siis ootasid mind kaks kuud ette lubatud kohustused ja siis kui ma pidin haige olema. Manasin endale terve näo pähe ja lippasin teatrisse, pool paljana, mis muidugi lõppes seitse tassi teed ühes Tartu baaris. Millele otsa lisandus järgmine õhtu viis tassi teed järgmises Tartus baaris. (Võiksin ju panna tee jutumärkides, aga ei pane - lisan, et iga tassi sisse käis üks pits jäägermeistrit. Ja kui tahate järgmine kord samamoodi end ravida, siis pean ütlema, et kodus järele ei soovita teha.) Järgmisel hommikul sain väga hästi aru, et täiskasvanud ma veel ei ole ja lapsi ma veel ei tohi saada. Kihutasin tuhatnelja linnast maale arsti juurde ja isa hoole alla. Kui ei oska ennastki kasvatad, siis miks peaks ma oskama veel kedagi teist. (Laste teema on eraldi pikk teema, mille võib jätta mõneks teiseks korraks)
Aga miks see siiski nii on, et me oleme nii laisad ja mõtleme tervisele alles, siis kui seda enam pole. Mu vanem vend luges mulle pika loengu selle kohta, miks ma ei hoolitse enda tervise eest. Et tema pole juba mitu aastat haige olnud. Ta võtab mingeid tablette, kuhu ühe tableti sisse on topitud 6 küüslaukuküünt - ei haise ja hoiab immuunsüsteemi korras. Küsimus: mida sina sööd või teed selleks, et ei jääks haigeks? Et hoida immuunsüsteem tugevana?
Kuues samm nullkulu poole:
Ma ei ole juba ammu tahtnud endale osta tavalist poroloon pesusvammi. Austrias oli mul kangast, aga jätsin selle sinna ja siia tulles polnud ma jõudnud uut osta. Kui just nüüd hiljuti käis ema Kreetal ja tõi hunnik suveniire. Mulle ta alguses andis kaks suveniiri - oliivipesuseep ja käterätik. Kuid kui nägin, mille ta isale tõi. Rabasin selle koheselt endale. Lõpuks ometi saan selle ära proovida ja et see veel nii ehedalkujul minuni jõudis - merekäsn.
 |
| Kreeta merekäsnad Pildi autor: emme |
Kogemus: Lapselikmeel ootas vahutamist, aga seda ei tulnud. Käsn ise häääästi pehme, koorida sellega pole võimalik. Selleks oleks vaja ikkagi muud svammi. Aga mõnus tunne on mõelda, et puhas loodus. :)
Kommentaarid
Postita kommentaar