Otse põhisisu juurde

Kapselgarderoob ja Marie Kondo

See postitus on inspireeritud ühest kindlast postitusest - slow.ee. Kui olete huvitatud jätkusuutlikust elustiilist, siis soovitan seda lehekülge jälgida ka Facebookis.

Kõik algas eelmisel talvel - siis kui teadsin, et ma lähen mõne kuu pärast Austriasse. Ma olin veidi paanikas. Ma teadsin, et mul on üks suur kohver, kuhu peab mahtuma 23kilo asju aga mul on suur garderoob. Sealt ma pean valima natuke talveriideid, siis natuke kevaderiideid ja siis sinna otsa ka mõned kergemad suvehilbud. Saate isegi aru, et suvehilbud mahuvad kindlasti, aga kuidas ära otsustada, millised talveriided kaasa tulevad. Otsus oli väga lihtne. Ma pean valima ühe tooni ja kõik asjad lähtuvad sellest, et kõik sobivad kõigega. Mis te arvate, mis tooni ma valisin? Loomulikult must, mis varieerus halliga. Okei olin nõus, et üks kollane ja sinine kampsun võiksid ka olla väikesteks aktsientideks.

Ülla-ülla. Pakkimine läkski mõne kuu pärast üpriski sujuvalt ja ilma väga suure paanikata. Aga mis selgus Austrias? - Kevad tuli ootamatult kiiresti... - õigemini kevadet polnudki. Kohe tuli suvi. Ja mida mul palju kaasas polnud? Suveriideid! Ja kuhu läks Grete? Poodi! Riideid ostma. Ja need riided olid sõna-otses-mõttes hilbud. Vahest oli tunne, et ma käin tänaval paljalt ringi, sest ma tõesti polnud harjunud, et aprillis on üle 30 kraadi...

Kuid siis tuli aeg tagasi Eestisse tulla. Ja mida oli Gretel liiga palju? Riideid! Mul oleks olnud vaja kahte kohvrit. Ja mul sai kõrini. Tegin karmi otsuse, Jätta kotitäis riideid Austriasse. See oli raske, samas vabastav. Ja sellest ma sain hoogu, teha Eestisse jõudes kogu oma garderoobiga sama viisi nagu seda õpetab Marie Kondo. Ma laotasin kogu - TERVE - oma garderoobi põrandale hunnikutesse: Ja pange tähele! See ei olnud mingi ühte hunnikusse loopimine, vaid see oli väga teadlik selekteeritud hunnikute tekitamine. Esiteks tegin erinevad hunnikud riietest- püksid, pluusid, kampsunid, kleidid jne. Siis hakaksin neid hunnikuid eraldi vaatama, Mis on vajalik ja mis mitte. Nendest mis polnud vajalikud tegin omakorda eraldi selekteerimise - müügiks või ära andmiseks. Kui see kõik oli tehtud. Siis ma vaatasin uuesti kõik üle ja leidsin veel mõned ebavajalikud esemed. Ja nüüd, et ma saaksin luua omale täpselt sobiva garderoobi, mida saaks nimetada kapselgarderoobiks, siis tegin endaga veel karmi diili - kui ostan uue riideeseme (ükskõik kust kas poest või kaltsukast või saan kellegi käest), siis pean ma loobma vähemalt ühest riideesemest oma olemas olevast garderoobist. Parem kui isegi kahest loobuksin.



Riiete selekteerimine.


Nii ma loodan jõuda täiusliku garderoobini. Ma ostan teadlikult vajalikke riideesemeid ja loobun ebavajalikust/ebamugavast. Ma ei oleks hetkel valmis võtma vastu väljakutset, mille võttis Maryliis (Nullkulu.ee). Ta lubas eelmine aasta, et ei osta aasta aega ühtegi riideeset. Ma pean olema ikka väga-väga rahul oma riietega. Ja olgem ausad. Vahest on ju hea endale mõni uus värkse riideese hankida. Ja kahjuks Maryliis ka ei suutnud tervet aastat vastu pidada. Kuid ta on siiski väga julge, et selle väljakutse vastu võttis.

Aasta on möödas ja tegin nädal tagasi läbi taas sama käigu. Polnud vist väga kasu sellest diilist, et juurde ostes loobun olemas olevast esemest. Sest päris palju riideid, mida ma ei ole nõus enam niisama ära andma, aga mida ma ise ei vaja, on raske ära müüa. Põhjuseks kas riideeset ei näe inimene, kes seda tahaks, või inimesed ka juba järjest enam mõtlevad sellele, mida nad oma garderoobi juurde hangivad. Mis panin mind veel enam mõtlema, et enne kui uue asja ostan pea mõtlema ka sellele kui raske on pärast seda riideeset ära anda või edasi müüja.

Grete riidekapp:

t-särke/pluusid - 11
topid - 6
triiksärgid - 2
jumpsuitid - 3
püksid- 5
tagid/hõlstid- 6
kleidid- 6
seelikud/seelikpüksid - 4
lühikesed püksid - 4
pusad/kampsunid- 7
väga pidulikud riided - 7
spordiriided- 2

= 62 riideeset
*** välja jäid: üleriided, koduriided, ööriided, aluspesu, sokid/sukad, jalanõud.

Kust ostetud:

* kiirmoeketist või tellitud (H&M, Reserved, House, Zara, New Yorker, Monki, Muhoov) - 20
** kaltsukast või täikalt või facebooki grupist või saanud sõbrana käest (Humana, Retro Humana, Võru Varblane, Ümbernurga pood Suurejõel, Facebooki grupp TUUS) - 40
**** Enda või ema õmmeldud - 2

See oli nüüd küll jube tegevus, kõiki neid riideid kokku lugeda. Sellepärast ma nii palju riideid sellest nimekirjast ka välja jätsin. Ma kardan, et sellist garderoobi ei saa veel nimetada kapselgarderoobiks. On veel kuhu pürgida :)

Killuke minu garderoobist.


Teen lihtsa kokkuvõtte postitusest, mida vältida ja mida meeles pidada!

Väldi:

  • Kaltsukates soodukate ajal segaseks minemist! - Jah kaltsukad on head ja soodukad on lausa vaimustavad, aga jää mõistlikuks. Küsi ikka endalt: Kas sul on seda vaja? Kas materjal on mugav (sünteetilineriie on tavaliselt nahale ebameeldiv; kas riie kortsub kergesti; kas riie annab värvi)? Kas see riie on piisavalt kvaliteetne, et see peab vastu veel järgmised kandmised sinu seljas (tihti on riided topilised või hõredaks kantud)?
  • Kindlasti vältida kiirmoekettide nagu näiteks: Zara, Lindex, New Yorker, Terranova, Mango, Bershka. Nimekirja ei lisanud H&M, mis loomulikult kuulub ka kiirmoekettide hulka, aga mis on ainuke pood, kus ma vahest patustan, sest nad vähemalt näiliselt püüavad teha head nägu, et ta on keskkonnasäätlikum riidepood, kui teised. Kiirmoekettidest kirjutab detailsemalt Bioneer.ee.
  • Väldi sünteetilisi riideid. Su keha tänab sind! Suurem osa kiirmoest kasutataksegi sünteetilist materjali, sest see on odav. Tihti kui Zarast möödusin nägin mega ilusaid kleite ja kui lähemale läksin ja katsusin, pöörasin kannapealt ringi ja väljusin kauplusest, pühaviha täis, et miks ilus kleit nii nõmedast materjalist peab olema.
Soovitus:
  • Esimese asjana sorteeri oma kapp samamoodi ära nagu üleval pool seletasin.
  • Teiseks ürita oma ilusamad riided maha müüa. Nii saad teada, kui raske see tegelikult on ja hakkad rohkem mõtlema sele peale kui lihtne on osta aga kui raske on müüa.
  • Järgmisena tee samuti sarnane diil endaga. Ostad uue - loobud ühest oma vanast. Kui oled eriti julge võta mingi suurem eesmärk. Näiteks iga kuu tagant võid lubada endale uue eseme või veel raskem - aasta aega ei osta ühtegi riideeset, aga sel juhul pead tõesti väga rahul olema oma praeguse garderoobiga. 
  • Kaltsukates püsi "kaine", sest see oli põhjus miks ma ei suutnud päris pikka aega kaltsukates käia. Esiteks ostsin mõttetuid riideid soodsa hinna pärast, teiseks pettusin hinna ja kvaliteedi suhtes. Kohutavaid räbalaid müüakse veel kohutvama hinna eest. Aga kuhu lähevad need kõik, mida ära ei osteta?
  • Kui tead millisest kleidist või püksteist või muust riideesemest unistad ja tead kedagi kes õmmelda oskab - telli see temalt. Veel parem kui ise oskad õmmelda või oled valmis õmblemise selgeks õppima- tee ise! Võid ka oma praeguseid riideid tuunida. Internet on täis erinevaid videosid - Do it yourself!


Kõige lõpetuseks tutvustan teile juba eelmainitud naisterahvast Marie Kondot. Jaapanlanna, kes aitab inimestel oma kodusid paremini organiseerida. Kõige suurem huvi on mul olnud just riiete sorteerimisel. Kuid kahjuks pole ta andnud mulle enam midagi uut. Ma tegin kõik selle läbi enne kui temast kuulsin. Mis tähendab, et ma leiutasin ise välja sama tehnika. Aga Maria käib teiste kodusid koristamas. Mina tegin ainult oma garderoobi korda. Tartus elades piinasin oma korterikaaslast, kelle garderoob on minu omast 5x suurem. Lisaks andsin mõista ka ühele oma õppejõule, kelle juures ma käisin fotosessiooni tegemas ja kelle pikad kiharad julmalt maha lõikasin, et tal on liiga palju riideid. Riiete vahele ei mahtunud isegi õhk vahele. Tema akssesuaaridest ma ei hakka üldse rääkimagi. Mul endal pole peaaegu ühtegi ehet alles jäänud. Kõrvarõngaid pole igapäevaselt kandnud juba üle kahe aasta. Kaelakeesid on mul ka kolm. Kolme erineva kiviga. Mille ühtegi nime ei tea, aga mis kõik on mulle väga olulised ja kannan neid vastavalt oma tunnetele. Ja need on ka ainsad akssesuaarid, mida kannan. Kui välja arvata mütsid...

Tagasi tulles Marie Kondo juurde - kui keegi tunneb, et ei suuda üksi oma garderoobi lahti selekteerida, siis võite mind appi kutsuda. Ma võin olla see külm kivine süda, kes ütleb teile: "Loobu sellest!!!"

Marie Kondo jälle kellegi kappi koristamas.
https://suitcaserummage.com.au/the-art-of-minimalism/







Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Teeme koos puuviljakoti

Mulle kirjutas üks armas Reti, kes nägi selles Delfi videos minu puuviljakotte ja palus, et saadaksin juhendi, kuidas ma neid kotte teen. Ma olen juba neli päeva vaevelnud selle juhendi kirjutamisega, sest see pole üldse nii lihtne, kui ma alguses arvasin. Alguses mõtlesin et teen skeemi ja värki, aga lõpuks viskasin hiire nurka ja otsustasin, et näitan skeemis kuidas alustada aga lõpu peate heegeldama ainult juhendi abiga. Et midagi jääks, ka minu "firma" saladuseks, siis võib juhtuda, et teil ei pruugi juhendiga esimesel korral hästi välja tulla, see tähendab, et peate olema ka ise veidi loovad ja nuputama kuidas selle skeemi ja juhendi abiga kott valmis heegeldada. (Ma lihtsalt ei taha öelda, et ma ei osanud paremat juhendit kirjutada). Ja loomulikult vajadusel võite minu poole isiklikult pöörduda ja abi paluda. Vaja läheb: Heegelniiti ja heegelnõela (mina kasutasin suurust- USA 5 / Eesti 0.5) Kuidas heegeldada endale puuviljakott: Puuviljakoti alustamise skee

Tuul ja kliimaärevus

Eile oli siis see päev kui ma võtsin oma salongi juhendajat Priidut kuulda ja tegin koolist poppi. Nimelt ma olen Tallinnas vastu pidanud juba 4 kuud, aga vaikselt tekib kõigest taas tüdimus, kas novembrikuu pimeduse või millegi muu pärast, kes seda teab. Mainisin seda Priidule, et koolist juba vaikselt tüdimus, sest ma olen alates 7 aastasest saadik järjest koolis käinud- see teeb siis 17 aastat- see on suurem osa minu elust. Ja tahaks järjest enam olla lihtsalt üks suur täiskasvanud inimene, kes käib tööl, maksab üüri ja suudab endale ise söögi lauale osta ja ka valmistada. Igatahes Priit soovitas vahest poppi teha ja kool ikkagi ära lõpetada. Ja ma mõtlesin, et kui poppi teen, siis peaks aja kuidagi kasulikult ära kasutama ehk siis milleks mul kunagi väga aega ei jää - blogikirjutamiseks (ja muidugi veel umbes 99 asja, mida peaks võiks oleks armas teha) Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada täna. Ma olen märganud, et ma ei näe otseselt vaeva, et elada pakendi- ja plastikuvabal